NATO proovib vältida otsest vastasseisu Venemaaga. Seetõttu on allianss äärmiselt ettevaatlik, et Moskva ei saaks tõlgendada ühtegi sammu viisil, mis osutaks, et et lääs osaleb otseselt Ukraina sõjas.

Ukrainasse saadetavate relvatarnete logistikakeskuste asukohti ei nimetata.

Relvasaadetised saabuvad lennukitega Poola. Seal paigutatakse relvad Ukrainas registreeritud veokitesse ja neid juhivad hästi tasustatud professionaalsed Poola veokijuhid. Nende veoautode sõjaline termin on "valge konvoi". 

Ukraina õhuruumi lähedal tegutsevad NATO luuredroonid ja lennukid. Kõigil on korraldus vältida Ukraina õhuruumi sisenemist. 

"USA kasutab mitmesuguseid droone, et saada lahinguväljalt taktikalist teavet," ütles endine CIA luureohvitser.

Väidetavalt töötleb USA luureinformatsiooni ja saadab selle siis Ukrainale. Seda teavet ei edastada reaalajas. Tegemist on ettevaatusabinõuga, et vältida Venemaa süüdistusi konfliktis osalemises. 

Venemaa pole korraldanud sõja ajal Ukraina vastu massiivset küberrünnakut. Lääne analüütikud eeldasid varem, et Venemaa maismaarünnakule eelneb varem massiivne küberrünnak. Venemaa häkkerid murdsid Ukraina elektrivõrku sisse juba 2015. aastal. 

Suurbritannia võimude teatel pole Venemaa aga küberrünnakuid selles sõjas veel aktiivselt kasutanud.  See võib-olla seotud ka Ukraina küberkaitse tugevusega. USA tehnoloogiafirma Google kaitseb Ukrainas 150 veebilehekülge. Ukrainat aitavad ka rahvusvahelised anonüümsed häkkerigrupid. 

Moskva eeldas sõja alguses, et Venemaa väed vallutavad Kiievi mõne päeva jooksul. Kreml soovis seetõttu, et sidesüsteem jääks puutumata, hindas The Times.