"Eeloleval ööl saab täpselt kuu aega sõja algusest. Kui esimene nädal oli ukrainlaste jaoks väga kriitiline, kus oli vaja tagada seda, et rinne ei laguneks ja nad suudaksid oma positsioone hoida, siis alates teisest nädalast on valdavas enamuses territooriumist olnud positsioonivõitlus ja ukrainlased on suutnud ka selles vastu pidada," rääkis Kannik.

"Sõja loogika ütleb, et kusagil hakkab saabuma see hetk, kus ründaja on kurnatud ja kaitsjal tekivad võimalused vasturünnakuteks. Seni me oleme seda näinud üsna vähesel määral veel. Ma prognoosin, et nädala või kahe jooksul me näeme suuremaid Ukraina vasturünnakuid ja vähemalt põhjarindel Kiievi ümbruses ja tõenäoliselt ka Mõkolajivi ümbruses on ukrainlased ennast piisavalt ette valmistanud, et mingil hetkel minna vasturünnakule," lausus Kannik.

Kannik rääkis, et Mariupol on elukeskkonnana valdavas osas tänaseks Vene vägede poolt maatasa tehtud. "Kui erinevaid sõjastsenaariume enne sõda vaadata, siis see tunduski üks väga kurb, aga võimalik stsenaarium, et kui venelased lähevad täiemahulisele rünnakule, siis varem või hiljem nad Mariupolini jõuavad. Oli ka üsna selge, et Ukraina seda linna loovutada ilma lahinguta ei kavatse. Ja sealt edasi olidki ainult halvad valikud laual. Praegu on see juhtunud," sõnas Kannik.

Samas ütles Kannik, et Venemaa kaotused Mariupoli all on olnud nii tehnikas kui ka inimjõus väga suured.

Kanniku sõnul on Mariupolile sarnast piiramist teiste linnade puhul raske teha.

Kannik ütles, et Putin ei teadnud ilmselt tegelikku olukorda Ukrainas enne sõja algust, sest vastasel juhul ei oleks saanud selliste üksuste arvuga, sellise kombinatsiooni ja taktikaga sõda alustada.

"Ta elas enda mullis, kus ta uskus tõepoolest, et ukrainlased ootavad vabastajaid fašistide käest. Kas see olukord täna on samasugune? Raske hinnata. Kui kolme päevaga Kiievit ära ei vallutatud, siis ta saab aru, et midagi on valesti läinud. Kui ta oli ka täielikus oma mullis enne seda, siis täna ta ei saa nii suures infomullis olla," rääkis Kannik.

Kanniku sõnul ei ole endiselt välistatud, et Venemaa sunnib ka Valgevene oma üksustega Ukrainasse sõtta. "Valgevene üksuste võitlusvõime ei ole väga suur. Tõenäoliselt nad saaksid üsna haledalt lüüa ukrainlaste käest ja see tekitaks massiivseid sisepingeid Valgevenes. Motivatsioon sõdida Ukraina vastu on veel palju madalam kui Venemaal," märkis Kannik.