Hiina tööstus sõltub imporditud energiaallikatest ja komparteid süüdistatakse loodusvarade rüüstamises kogu maailmas. Lääs proovib nüüd vähendada sõltuvust Venemaa energiatarnetest ja Peking võib nüüd leida energiaallikad kodule palju lähemalt, teatas The Times. 

"Hiina riiklikud naftafirmad võivad otsida võimalusi, et osta Venemaa naftat ja gaasi odavalt või isegi omandada Venemaa ettevõtete aktsiaid," ütles Columbia ülikooli energiapoliitika instituudi teadur Erica Downs. 

Pekingi ametnikud seadsid hiljuti  energiajulgeoleku tagamise viieaastase tarneplaani peamiseks prioriteediks. Teisipäeval avaldas kompartei kava, kus leiti, et riik on energiajulgeoleku tagamisel kriitilises faasis, kuna põimuvad uued ja vabad riskid, vahendas The Times. 

"Mitte ainult Venemaa-Ukraina konflikt, vaid ka eelmise aasta elektripuudus äratas Hiina üles," ütles Xiameni ülikooli energiapoliitika instituudi teadur Lin Boqiang. 

Hiina ostis eelmisel aastal Venemaalt 54 miljonit tonni kivisütt. Venemaa on Hiina suuruselt teine kivisöeallikas Indoneesia järel. Hiina firmad tunnevad nüüd huvi, et osta Venemaalt veel rohkem kivisütt. 

"Hiina vajab Venemaa kivisütt mitte sellepärast, et me tahame toetada Putinit. Vajame seda, et lahendada meie majandusprobleeme," ütles kompartei ametnik ajalehe Financial Times. 

Venemaaga piirnevad Hiina provintsid proovivad nüüd Moskva rahvusvahelisest isolatsionist kasu saada. 

Hiina Heilongjiangi provintsist lahkuvad noored inimesed suurematesse linnadesse. Provintsi kommunistliku partei juht Xu Qin ütles hiljuti, et sõjast hoolimata peavad Moskva ja Peking energiaalast koostööd laiendama. 

Xu sõnul peavad kohalikud ametnikud kohanema Hiina ja Venemaa omavahelise kaubanduse muutustega. 

Tuntud Hiina majandusteadlane Ren Zeping hoiatas siiski, et Hiinat ähvardavad lääneriikide sanktsioonid, kui Peking ostab rohkem Venemaa energiaallikaid. See võib riigis aga hinnatõusu veelgi kiirendada.