Hiina ja Venemaa on kujutanud Putini kahepäevast visiiti, mis on tema 25. külaskäik Hiinasse, järjekordse tõendina nende igas olukorras toimivast partnerlusest, samal ajal kui lääs kutsub Pekingit üles avaldama Moskvale survet, et lõpetada sõda Ukrainas.

Kuigi Hiina esitleb end konfliktis rahuvahendajana ja neutraalse osapoolena, teatas Putin, et Hiina ja Venemaa toetavad teineteise põhihuvisid. Samal ajal püüab lääne sanktsioonide käes kannatava Venemaa liider sõlmida täiendavaid energialepinguid maailma suuruselt teise majandusega.

"Xi–Putini tippkohtumine saadab maailmale signaali, et Hiina–Venemaa strateegiline partnerlus jääb mõlema riigi välispoliitika nurgakiviks ning kõik USA katsed neid lahutada on määratud läbikukkumisele," ütles Singapuris tegutseva ISEAS-Yusof Ishaki instituudi vanemteadur Ian Storey.

Visiit järgneb Trumpi eelmise nädala reisile, mis lõi küll positiivse kuvandi, kuid ei toonud kaasa suuri kaubanduslepinguid. Xi kirjeldas Hiina ja USA suhteid kui strateegilise stabiilsuse suhet, vaidlustades strateegilise konkurentsi raamistiku, mida seostati endise USA presidendi Joe Bideniga.

Välisriikide liidreid võõrustades püüab Hiina tugevdada oma mainet globaalse stabiilsuse tugisambana, vastandudes sellega USA-le, mis on raskustes Ukraina sõja lõpetamisega ja Iraaniga alustatud konflikti ohjeldamisega, mis on häirinud ülemaailmseid energiavooge.

Peking püüab lääneriike rahustada

Selliste visiitidega püüab Peking rahustada oma lääne kaubanduspartnereid, sealhulgas USA-d, kes on murest tema tõusu pärast majanduslikuks ja tehnoloogiliseks suurvõimuks.

Valge Maja teatas pärast Trumpi visiiti, et saavutati kokkuleppeid, mis suurendavad stabiilsust globaalsete ettevõtete ja tarbijate jaoks.

Samas tugevdab Hiina koostöö selliste riikidega nagu Venemaa sõnumit, et tema diplomaatia on järjepidev ega sõltu strateegiliste partnerite käitumisest, hoolimata lääne survest.

"On ebarealistlik oodata, et Xi avaldaks Putinile survet Ukraina sõja lõpetamiseks. Xil ei ole sellist mõjuvõimu ning hiinlased mõistavad, et Venemaa kaotus nõrgestaks Putini poliitilist positsiooni," ütles Storey.

"Seetõttu jätkab Peking Moskva diplomaatilist toetamist ÜRO-s, majandusabi andmist ning kahesuguse kasutusega tehnoloogiate pakkumist Venemaa relvajõududele," lisas ta.

Hiina kinnitab, et ei ole kunagi tarninud kummalegi poolele surmavaid relvi ning kontrollib rangelt kahesuguse kasutusega kaupade eksporti.

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Guo Jiakun ütles, et visiidi ajal arutavad riigipead kahepoolse koostöö kõiki valdkondi ning rahvusvahelisi ja regionaalseid küsimusi.

Vene-Hiina gaasijuhe

Putini viimase visiidi ajal 2025. aasta septembris leppisid Venemaa ja Hiina kokku gaasijuhtme Siberi jõud 2 rajamises, kuid selle hinnas pole veel kokkuleppele jõutud.

Iraani konfliktist tulenev energiatarnete vähenemine võib tugevdada Venemaa argumente torujuhtme rajamise kasuks. Samas jätkab Peking tõenäoliselt oma tarnete mitmekesistamise strateegiat, pidades läbirääkimisi Venemaa kõrval ka Türkmenistaniga.

Hiina võib sõlmida Venemaaga üldise kokkuleppe tarnemahtude ja tingimuste osas, jättes hinna hilisemaks. Hinnaläbirääkimised võivad aga kesta aastaid.

Hiina on jätkuvalt suurim Venemaa nafta ostja, seda nii torujuhtmete kui meretranspordi kaudu. Hoolimata lääne sanktsioonidest ostavad Hiina sõltumatud rafineerijad regulaarselt Vene toornaftat, sageli jüaanides arveldades. Ka riiklikud rafineerimistehased on hiljuti oma ostud Venemaalt taastanud.

Eelmisel aastal leppis Venemaa kokku, et tarnib Hiinale Kasahstani kaudu täiendavalt 2,5 miljonit tonni naftat aastas.

"Põhimõtteliselt oleme saavutanud üksmeele väga olulise sammu tegemiseks koostöös nafta- ja gaasisektoris," ütles Putin 9. mail ajakirjanikele. "Kui suudame need kokkulepped visiidi ajal lõpule viia, olen väga rahul."