"Puhtalt selle tõttu, et neil ründerelvastust on vähe, peavad nad peale tungima väga ettevaatlikult, et mitte olla selles olukorras, kus nad ennast välja kurnavad," ütles Saks.

"Neil on puudu eelkõige kahest komponendist, mis on soomustehnika, mis tagaks ohutuma edasiliikumise. Ja teiseks ründelennukid ja hävitajad, mis aitaksid murda vastase õhukaitset. Lokaalsed taktikalised väikesed edusammud ei taga kiiret edenemist. Selle tõttu oleks väga oluline ründerelvastuse tarnimine," märkis Saks.

Saks lisas veel, et oma aja võtab ka selle relvastuse kasutusele võtmine. "Ma arvan, et sellega on nüüd üsna viimane hetk tegeleda," ütles ta.

Saksa sõnul eesolevad nädalat sõjas rahulikumaks kindlasti ei osutu. "Ukraina mõistab, et just praegu on neil see moment, kus nad saavad seda kaalukaussi vaikselt pöörata selles sõjas enda kasuks. Nad ühtepidi jätkavad kurnamislahinguid, et Vene üksuste võimeid kurnata ja teistpidi üritavad nad võtta paremaid positsioone, et Vene üksused ei saaks Kiievit, Harkivit ja teisi suurlinnu niimoodi suurtükitulega ahistada, nagu nad on siiamaani teinud. Ukraina kindlasti ei unista praegu sellistest liiga suurtest pealetungidest, et kogu riik puhastada, aga samas nad saavad aru, et see aeg, mis praegu töötab nende kasuks, ei tööta liiga kaua," rääkis Saks.

"Järgmised kaks nädalat on selles mõttes olulised, et kui Venemaa ei suuda leida mingisuguseid reserve, et taastada oma pealetungivõimet, praegu tundub, et ta väga ei suuda, siis Ukrainal tekib see võimalus oma territooriumi laiemalt puhastada," sõnas Saks veel.

Saks rääkis veel, et kui praegune Venemaa juhtkond ei leia teed sõjast välja lähemate nädalate jooksul, siis Venemaa majandus ja ka sõjaline võimekus võivad hakata juba niimoodi kahanema, et võib tekkida poliitiline kriis. "Võib-olla mitte kohe, võib-olla mitte sellel aastal, võib-olla järgmisel aastal. Aga ma arvan, et praegu on Venemaal üsna viimane hetk see sõda lõpetada," arvas Saks.

Rääkides läbirääkimistest, ütles Saks, et Ukraina juhtkond annab endale aru, et neil ei ole võitlemisele alternatiivi. "Juhul kui nad annavad järele, siis parimal juhul on nad sunnitud emigreeruma ja see riik ja rahvas lõpetab oma eksistentsi. Alistumisega kaasnevad tõenäoliselt massilised arreteerimised, tapmised ja elanikkonna deporteerimine. Ja selle tõttu nad ei ole nii rumalad, et nad ostaksid ära mingisuguse poolrahu," leidis Saks.

Samuti tuleb Saksa sõnul endiselt avaldada Venemaale rahvusvahelist survet, et agressioon lõppeks ja väed viidaks Ukrainast välja.

"Euroopa Liit peab endale aru andma, et kui Ukraina selle sõja kaotab, siis tuleb Euroopal jätkata valmistumisega potentsiaalseks konfliktiks Venemaaga. Seetõttu peab Euroopa jätma endale selle meelde ja tegema kõik endast oleneva, et sõda Ukrainas ei lõppeks sellega, et Euroopa peab hakkama sõjaks valmistuma," ütles ta.