Rahulolu peaministri ja valitsuse tööga on jaanuarist hüppeliselt kasvanud
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud uuringu järgi on võrreldes jaanuariga kasvanud rahulolu peaministri tööga 21 ning valitsuse tööga 24 protsendipunkti võrra. Kaja Kallase töösse peaministrina suhtub heakskiitvalt 47 protsenti vastanutest.
Uuringufirma Norstat läbi viidud küsitluse kohaselt vastas küsimusele "kas te kiidate heaks või ei kiida heaks, kuidas Kaja Kallas saab oma tööga peaministrina hakkama?" 47 protsenti, et "kiidan heaks", 43 protsenti "ei kiida heaks" ja 11 protsenti vastas "ei oska öelda".
Uuringufirma küsis valitsuse töö kohta, kas vastaja arvates teeb valitsus oma tööd väga hästi, pigem hästi, pigem halvasti või väga halvasti. 59 protsenti küsitletutest vastas "väga hästi" või "pigem hästi", 35 protsenti "pigem halvasti" või "väga halvasti" ning kuus protsenti vastas "ei oska öelda".
Erakondliku eelistuse põhjal on nii peaministri kui valitsuse tööga rahul Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE toetajad.
Keskerakonna toetajad on enamuses rahul valitsuse tööga, kuid rahulolematud peaministri tööga. EKRE ja Isamaa toetajate seas on ülekaalus vastajad, kes on nii peaministri kui valitsuse tööga rahulolematud.
Rahulolu peaministri ja valitsuse tööga oli madalseisus jaanuaris, kui riigikogus ning ühiskonnas laiemalt käisid teravad vaidlused märkimisväärselt tõusnud energiahindade teemal.
Jaanuari lõpus läbi viidud küsitluses kiitis peaministri töö heaks 26 protsenti ning valitsuse tööga oli rahul 35 protsenti küsitletutest. Seega on kahe kuuga tõusnud rahulolu peaministri tööga 21 ning valitsuse tööga 24 protsendipunkti võrra.
Tartu Ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölderi sõnul on muutunud julgeolekuolukorras Reformierakond leidnud endale juhi ja valitsus peaministri.
Kui koroonakriisi viimaste lainete ning energiahindade tõusu ajal oli avalikkuse hukkamõist Reformierakonna ja Kaja Kallase juhtimisele vägagi laiapõhjaline, siis praegu on näha, et nii erakond kui ka erakonna juht on juurde võitnud märkimisväärselt toetust, märkis Mölder.
Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 21. kuni 28. märts ning sellele vastas kokku 1004 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil ehk telefoniküsitluses ning veebiküsitluses.
Toimetaja: Barbara Oja