Kevadpäike on poolakad juba välikohvikutesse toonud vaatamata aprillilume ehmatusele. Sõda tundub toimuvat kaugel ja samas lähedal.

Kogu Varssavi on täis Ukraina lippe väikeste kohvikuteni välja. Poolakad on valmis ukrainlaste toetamiseks tegema peaaegu kõike.

"Me usume, et ukrainlased sõdivad meie sõda. Nad võitlevad meie vabaduse ja julgeoleku eest. Venemaa on meile eksistentsiaalne oht ja eksistentsiaalne oht kogu Euroopa julgeolekuarhitektuurile. Nii et neil (Ukrainal – toim.) on vaja relvi, neil on vaja relvi, neil on vaja relvi. See on kõige olulisem," lausus Poola rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Agnieszka Legucka.

"Mulle tundub, et lääne partneritel on mingi mentaalne probleem, et kui nad vaatavad kaarti või Exceli tabelit, siis on nende jaoks liiga raske ette kujutada, et venelastega oleks võimalik sõdida. Aga kui me jõuame tegelike lahinguteni, siis ukrainlased on valmis venelastega võitlema, sest nad näevad, kellega nad sõdivad. Seal on korrumpeerunud sõjavägi ja kehva varustusega sõdurid. Ukrainlased on valmis seda sõda võitma. Nad vajavad lihtsalt relvi, et seda teha," rääkis Legucka.

Poola on Ukrainale justkui eluliin, siia tulevad miljonid põgenikud ja sinnapoole lähevad humanitaarabi ja relvad. Ukrainlased küsivad aga rohkem ja kõvemaid relvi, et saada agressorile vastu ka õhus. Vahepeal juba justkui käeulatuses olnud Poola hävituslennukitest jäid ukrainlased ilma, sest poolakatel olnuks vaja midagi asemele saada ja teiseks nii USA kui ka Poola hoidusid Venemaaga otsesesse vastasseisu minemast.

"Aga meie arvamus on ka, et Venemaa asub meiega vastuseisu niikuinii. Siin ei ole häid valikuid. Vägede ja relvade saatmine ei ole hea variant, aga nende mitte saatmine on samuti väga halb. Me arutame seda jätkuvalt oma NATO partneritega, aga ma arvan, et me peame seda tegema koos. See on palju parem tulevaseks kaitseks Venemaa rünnaku vastu, kui tehes seda eraldi ilma konsultatsioonideta ja ilma partnerite abita," lausus Poola välisministeeriumi pressiesindaja Lukasz Jasina.

"Mulle tundub praegusel hetkel küll üsna võimatu neid (relvi) sinna viia, eriti pärast USA ütlusi, et nad ei taha pakkuda selleks raamistikku. Poola ei taha loomulikult seda riski võtta. Venemaa on avalikult öelnud, et võib seda käsitleda eskaleeriva sammuna ja vastata. Kes teab, milline see vastus võib olla, kui Putin selle peale läheb. See võib isegi olla tuumarünnak Poola pinnal. Keegi ei taha võtta sellist riski üksi. Poola on öelnud algusest peale, et jah, me võime olla valmis Ukraina aitamiseks sellise varustusega, aga selleks on vaja rahvusvahelist raamistikku, seni seda ei ole," rääkis Polityka Insighti julgeolekuanalüütik Marek Swierczynski.

Samasuguse dilemma ees on lääs uue plaaniga saata Ukrainasse tanke, mida Poola samuti tõenäoliselt oleks valmis tegema, või vahepeal jutuks olnud Slovakkia õhutõrjesüsteemiga.

Poola aktivistid survestavad samal ajal Venemaal äri ajavaid ettevõtteid.

Kümned ja sajad protestijad püüavad Poolas oma meeleavaldustega näidata, et Venemaal äri ajada ei ole praegu sobilik.

"Iga ekspert ütleb, et ajaloos ei ole olnud efektiivset tarbijate boikotti, aga me oleme peaaegu kindlad, et olukord praegu on teistsugune. Me saame seda sõda jälgida praktiliselt reaalajas TikTokis, Twitteris ja kogu meedias," ütles Dominik Gasiorowski.

"Kaks nädalat tagasi oli meid ainult neli, nädal aega tagasi oli vähemalt kümme inimest ja nüüd on juba ligi 50," märkis meeleavaldaja Bartok.

Poola tahab rohkem sanktsioone

Poola tahab kasvatada sanktsioonide survet Venemaale ja teatas eelmisel nädalal Venemaa nafta, gaasi ja söe ostmise lõpetamisest aasta lõpuks.

"Ja kutsume ka oma partnereid sedasama tegema, et valmistuda Euroopa tasemel need sidemed läbi lõikama. Me saame muidugi aru, et seda ei saa teha ühe või kolme kuuga, aga me peame tegema seda koos ja näitama Venemaale, et me mõtleme seda tõsiselt," ütles Jasina.

"Kui me Euroopas tahame neid (Venemaad – toim.) kõvemini lüüa, siis puudutab see isegi mitte niivõrd gaasi kui naftat ja naftatooteid. Kuni me selle kallale ei lähe, jätkub neil lühiajaliselt raha Ukraina sõja pidamiseks," lausus Legucka.

Varssavi kohal lendavad Chinookid. Meie oleme NATO-s, mis tugevdab oma idatiiba ja pea kõik riigid süstivad riigikaitsesse lisaraha.

"Lugedes NATO lepet, siis seal on enne artikkel viit ka artikkel kolm. On vaja tagada enda kaitsevõime, et kaitsta ennast ja osaleda ühises kollektiivkaitses. Nii on see olnud pikka aega, tegelikult alati NATO riikide jaoks. On ainult kahju, et selleks oli vaja sõda NATO piiridel, et paljud riigid mõistaksid, et pole muud varianti ennast kaitsta kui NATO-s ja et Euroopat ei ole võimalik kaitsta ilma USA-ta. 100 000 USA sõdurit Euroopas ei ole me näinud pärast külma sõja lõppu," lausus Swierczynski.

Poola on otsustanud tõsta oma kaitsekulutused kolme protsendini SKT-st.