Praegu Venemaa gaasile Eestis alternatiivi ei ole ja gaasisõltumatuse saavutamiseks oleks regiooni uut LNG terminali juurde vaja, räägib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar. Kui Vene gaasist tahta ruttu loobuda, siis on kõige kaugemale jõudnud just Alexela arendatud Paldiski projekt.

Kõige kiirema variandina oleks Paldiskisse võimalik hankida LNG ujuvterminal (FSRU), mis põhimõtteliselt võiks hakata gaasi tarnima juba selle aasta sügisel, rääkis Alexela nõukogu liige Marti Hääl. Aga et ujuvterminal sügiseks ka päriselt gaasi võrku tarnima hakkaks, tuleb tema sõnul riiklik investeerimisotsus teha lähinädalatel.

Laev vajab väljavalimist, läbirääkimised pidamist, leping sõlmimist, kai ja kilomeetrine gaasitoru laevani ehitamist ja laev ka ümberehitamist. Tavapärase hankeprotsessiga seda ellu viia ei õnnestuks, vaid tuleks oluliselt kiiremalt liikuda. Lisaks tuleks leida ka LNG tarnijad. Kõike seda olukorras, kus Eesti ei ole ainus riik, mis plaanib rohkem LNG-d kasutada.

Lisaks Alexelale on võimalikke ujuvterminale kaardistanud ka muidu laevade turvamisega tegelev Jaanus Rahumägi. Tema ütleb, et tegelikult on kiire ka selle pärast, et kui meile sobivad alused on turult läinud, ei ole meil neid enam võimalik hankida. "Küsimus ei ole mitte nädalates või päevades. Võib olla ka niimoodi, et ühel päeval on, aga õhtul enam ei ole. Seda laeva tahetakse. See on avatud turg ja seal tehakse pakkumisi ja täna ei ole meie ainsad, kes mõtlevad nendel teemadel," rääkis Rahumägi.

Raha

Üks küsimus on raha. Avalikult on majandusministeerium öelnud taasgaasistamise võimekusega aluse hinnaks umbes 300 miljonit eurot ja aastaseks rendisummaks kuni 50-100 miljonit eurot. Kui Rahumägi ütleb, et need hinnad on pigem ülemise piiri lähedal, siis ka Elering hindab näiteks rendi maksumuseks 100 miljonit eurot aastas. Lisandub toru ja kai ehitamine maksumusega umbes 30 miljonit.

Marti Hääl ütleb, et kui riik nelja kuu energiakulude alandamiseks juba tegi sel aastal 250 miljoni väärtuses toetuste paketi, millest ettevõtted osa ei saanud, siis võimalik FSRU investeering ei oleks riigieelarvele kulu vaid tulu. Eriti olukorras, kus Venemaa gaasivarustuskindlus ja võimalikud gaasihinnad ei ole ennustatavad.

Loomulikult oleks odavam ehitada näiteks maapinnale taasgaasistamise seade ja jätta Paldiski juurde seisma vaid veeldatud gaasi hoiustav alus või veelgi enam, ehitada nii LNG mahuti kui ka taasgaasistamisseade maale, kuid nende projektide valmimiseks läheks aastaid. Kui soov oleks selle aasta sügisest omada alternatiivset gaasivõimekust, liiga palju alternatiive ei ole.

Maht

Küsimus on ka gaasimahtudes ja meie lähinaabrite tegevuses. Plaanitav ujuvterminal võiks tarnida aastas gaasi 30 teravatt-tundi. Kui alus oleks ekspluateeritud täies ulatuses, tähendaks see umbes kahe euro suurust lisakulu megavatt-tunnile, et LNG-d Eesti gaasivõrku saata. Kui näiteks praegu on gaasi hind kuskil 100 euro juures megavatt-tunni eest, siis mitte kuigi suur hinnalisa.

Kui terminal leiaks vähem kasutust, oleks lisatasu kordades suurem megavatt-tunni kohta. Siit tulebki vajadus projekti kaasata ka lähinaabrid – Läti ja Soome. Kui Eesti iga-aastane gaasitarbimine on suurusjärgus viis teravatt-tundi, siis Läti tarbib umbes 12 ja soome 25 teravatt-tundi gaasi, rääkis Timo Tatar.

Selleks, et Eesti gaasiterminal ennast ära tasuks, ja selle kaudu oleks võimalik LNG-d liigutada, on vaja, et nii Läti kui ka Soome loobuksid Venemaalt gaasi ostmisest. Kui nad ei loobuks, hinnastaks Gazprom oma müüdava gaasi pisut alla LNG hinda ja põhimõtteliselt jätaks terminaliga seotud kulud Eesti kanda.

Midagi sarnast juhtus ka Leedus, kui riik enda ujuvterminali hankis. Aastaid maksis Leedu maksumaksja terminalile peale, ilma et see liialt edukalt Venemaa gaasiga konkureeriks. Praegu on küll asjad muutunud. Klaipeda ujuvterminal Independence maht, mis aastas on ca 30-40 teravatt-tundi gaasi, on täielikult ära tellitud nii Leedu kui ka Poola ettevõtete poolt.

Kusjuures Poola-Leedu gaasitoru peaks täismahus tööle hakkama mais ja poolakad omalt poolt on öelnud, et ei plaani pikendada sel aastal Gazpromiga lõppevat lepingut.

Tatar ütles, et Läti ja Soomega on asju arutatud. "Eks selliseid kontakte on olnud. Sellel nädalal tuleb veel," rääkis Tatar. "Lõppude lõpuks on see kõige kõrgemal poliitilisel tasemel tehtav otsus. Praegu oleme lihtsalt jaganud infot. Ilmselt jagame veel. Keegi ei ole öelnud, hurraa, teeme kohe ära. Mõistlik ka, piisavalt suur ja kaalukas asi," rääkis Tatar.

Majandusminister Taavi Aas rääkis, et kuigi projekti jaoks on Soome ja Läti kaasamine olulised, läheb tema tuleva nädala teisipäeval valitsuskabinetti ettepanekuga asi enne naabritega kokkuleppe saavutamist käima lükata. "Mina lähen kabinetti selle mõttega, et igal juhul täna alustada infra rajamisega. See oleks selge signaal ka võimalikele partneritele, et me selles suunas liigume," ütles Aas.

Viis

Kui Marti Hääl Alexelast ütleb, et kõige mõistlikum oleks, kui riik paigutaks raha ujuvterminali ostmiseks rentimise asemel, sest kapitali hind ja kättesaadavus on riigile meie tänases geopoliitilises olukorras kordades odavam kui erasektorile, siis majandusministeerium on välja pakkunud alternatiivse lähenemise. Taavi Aasa sõnul oleks üks variant, et Elering ehitaks välja gaasivõrguga ja Soome-Eesti gaasitoru Balticconnectoriga ühenduva gaasitoru, Alexela vajaliku kai ja rendiks ka laeva.

Riik omakorda annaks Aasa ettepaneku kohaselt Alexelale vajalikud garantiid, et kui asi valmis, siis ka gaas sealt läbi liikuma hakkab. "Tänases olukorras ma näen, et seda garantiid on suhteliselt lihtne anda, sellepärast ma ei näe alternatiivi LNG-le," rääkis Aas.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et valitsus peab LNG terminali hankimise otsuse tegema ära lähinädalatel. Samas Pentus-Rosimannuse sõnul arutelud rahastamise osas jätkuvad. "Tuleb muu hulgas kaaluda läbi kõik võimalused ka välisraha kaasamiseks. Neid võimalusi ja valmisolekut sektorisse investeerida on praegu kindlasti ka väljaspool Eestit ja erinevate finantsinstitutsioonide poolt väga palju. See ilmtingimata ei pea tähendama meie maksumaksja jaoks täiendavat koormust," märkis rahandusminister.