Kallemets: Ungari, Austria ja Saksamaa on Vene gaasi teemal kõhklevad

Foto: PublicDomainPictures / Pixabay

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks, et Venemaalt pärit fossiilkütustest tuleks vabaneda enne 2030. aastat. Kõik Euroopa Liidu riigid ei ole veel nõus Venemaa gaasist loobuma, kuna see plaan puudutab riike erinevalt.

Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigi Prantsusmaa kutsel arutasid kolmapäeval Pariisis nii Euroopa Liidu energeetikaministrid, Euroopa Komisjoni volinikud ja kui ka energeetikaettevõtted, kuidas vabaneda Venemaa energiakandjatest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Üritusel viibinud Eestis tuumajaama arendava ettevõtte Fermi Energia juht Kalev Kallemets ütles, et põhimõtteliselt Euroopa Liidu riigid toetavad Euroopa Komisjoni eesmärki Venemaa gaasist vabanemiseks, kuid üksmeelt veel ei ole.

"Meil on Ungari, kes püüab olla väga arvestav Vene Föderatsiooni huvidega ja Austria ja Saksamaa, kes on ka Nord Streami ühed investorid olnud enda ettevõtete kaudu ja kes on jätkuvalt sõltuvuses gaasitarnetest Vene Föderatsioonist ja ka naftatarnetest. Nende kõhklused ja mured on kahtlemata kõige suuremad," ütles Kallemets.

Euroopa rohepöörde eesmärkide järgi oli maagaasi kasutamine mõeldud fossiilkütustest loobumise vaheetapiks, kuna ta on vähem saastavam. Nüüd soovitakse selle etapi mahtu vähenda ja lühendada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga ütles täielikult seda siiski vahele jätta ei saa, sest ta on juba kohal. "Aga ma arvan, et lihtsalt tuleb kiirendada ja leida võimalusi kuidas seda vähem kasutada ja loomulikult leida ka teisi tarneallikaid," rääkis Uiga.

Kuid kõik riigi soovivad Kallemetsa sõnul hoida alles juhitavaid elektritootmisvõimsusi.

"Juhitavat võimsust on ka kindlasti vaja, eriti kui me naftast tahame loobuda ja nii transporti kui ka majade kütet elektrifitseerida. Elektri nõudlus peaks põhimõtteliselt lähema 20-30 aasta jooksul kahekordistuma. Kahtlemata Prantsusmaal ja 12 teises liikmesriigis on väga oluline roll tuumaenergial," sõnas Kallemets.

Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson on öelnud, et Euroopa elektrijaamad võivad praeguses kriitilises olukorras kasutada nii kivisütt kui ka põlevkivi. Eesti riigil on plaanis pikendada Narva elektrijaamades 1000 megavatti hoidmise võimsust seniselt 2023. aastalt tähtajatuks.

"Praegu me näeme, et jaamad töötavad ka turupõhiselt ise. Nad on niikuinii alles ja valmis töötama. Lihtsalt praegusel hetkel, kui me seame selle aasta, siis võidakse jääda sellesse kinni. Olulisem on tagada, et meil on varustuskindlus olemas, et meil on piisavad võimsused ja sealt edasi mingi aeg, kui see nähtavus paraneb, saab teha uued otsused," ütles Jaanus Uiga.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: