"Minu toetus Nord Stream 2 projektile oli selgelt viga. Uskusime asjadesse, millesse Venemaa enam ei uskunud ja mille eest meie Ida-Euroopa partnerid meid ka hoiatasid," ütles Steinmeier intervjuus ARD Tagesschaule.

Tema sõnul ebaõnnestus Saksamaa katsega integreerida Venemaad Euroopasse ja selle ühisesse julgeolekuarhitektuuri.

President Steinmeierit on viimastel päevadel Saksamaal teravalt kritiseeritud, et ta on vaikinud, mis roll temal on olnud Saksamaa valikutes, eriti perioodil, kui ta oli pikalt välisminister. Nüüd ütles ta, et vastutus sõja eest Ukrainas lasub Kremli juhil Vladimir Putinil.

"Me ei peaks seda [vastutust] enda peale võtma. Aga see ei tähenda, et me ei peaks asju ümber mõtestama, kus me tegime vigu."

Steinmeier ütles, et arvas, et Putin ei lähe selleni, et oma imperialistliku hulluse pärast viia Vene riik täieliku majandusliku, poliitilise ja moraalse hävinguni.

"Aga ma eksisin, nagu ka paljud teised," sõnas ta. Ja lisas, et kui Venemaa jätkab Putini juhtimisel, siis Ukraina sõja eelne status quo kunagi tagasi ei tule.

Intervjuus telekanalile ZDF lükkas Steinmeier tagasi süüdistuse, nagu oleks aastakümneid olnud selge, mis on Putini tegelikud eesmärgid. Steinmeieri väitel ei ole 2022. aasta Putin see inimene ja poliitik, mis ta oli 2001. aastal.

"Sel teel juhtus midagi," ütles Saksa president. Ta välistas ka usutluses ZDF-ile, et president Putini jätkates võiks olla lääne ja Venemaa vahel normaalsed suhtes.

Ukraina suursaadik Andrij Melnyk tegi pühapäeval Tagesspiegelile antud intervjuus teravat kriitikat just Steinmerieri kohta. Saadiku sõnul oli praegune Saksa president aastaid Venemaaga liiga lähedastes suhetes.

"Steinmeieri jaoks oli, on ja jääb suhe Venemaaga millekski fundamentaalseks. Isegi pühaks, ükskõik, mis ka ei juhtuks. Ka Venemaa agressiivne sõda Ukrainas ei mängi siin suurt rolli," ütles Melnyk Tagesspiegelile.

Steinmeri sõnu, et ta mõistab Venemaa algatatud sõja hukka, nimetas Melnyk "tühjadeks fraasideks" ning ootab selle asemel konkreetseid tegusid.

Merkel kaitses 2008. aasta otsust mitte võtta Ukrainat NATO-sse

Teine Saksamaa poliitik, kes viimastel nädalatel teravat kriitikat on saanud, on endine liidukantsler Angela Merkel. Teda kritiseeris teiste seas ka Volodõmõr Zelenskõi, kes heitis Merkelile ette, et see koos Nicolas Sarkozyga 2008. aastal tõmbas kriipsu Ukraina NATO-sse pääsule.

Ukraina ja Gruusia olid tollal aktiivselt väljendanud oma soovi liituda NATO-ga.  

Poliitikast lahkunud Merkel kommenteeris seda etteheidet nüüd oma pressiesindaja vahendusel ja teatas, et mõistab küll Venemaa sõja Ukrainas hukka, kuid jääb oma seisukoha juurde seoses 2008. aasta NATO tippkohtumisega Bukarestis.

2008. aasta NATO tippkohtumisel Bukarestis ütles Merkel, et Ukrainat ja Gruusiat ei peaks NATO-sse võtma, kuna tema sõnul peaks allianssi kuuluma riigid, mille liitumist toetab lisaks poliitikutele ka rahvas. Samuti ei peaks NATO-sse kuuluma riigid, kes on seotud regionaalsete konfliktidega, leidis Merkel toona.

Vahetult enne 2008. aasta NATO tippkohtumist kohtus Merkel Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja ka siis toonitas Merkel, et ei soovi kahe endise Nõukogude liiduvabariigi liitumist NATO-ga ning süüdistas allianssi soovis asendada ÜRO-d.

Merkeli ajastu Saksamaa Venemaa-poliitika on saanud kriitikat

Kriitikat on saadud üheltpoolt liiga leebe suhtumise tõttu Kremli tegemistesse, aga teisalt ka Saksamaa üha suureneva sõltuvuse tõttu Vene gaasist ja naftast.

Väga teravat kriitikat said Merkel ja tema mõttekaaslased ka CDU praeguselt juhilt, Bundsestagi opositsiooniliider Friedrich Merzilt. Ta kirjutas Die Zeitis ilmunud arvamusloos, et kui mitte varem, siis alates sissetungist Ida-Ukrainasse ja Krimmi annekteerimisest kaheksa aastat tagasi oleks pidanud kõigile olema selge, millise riigiga on Venemaa näol tegu.

Bundeswehri nõrgestamine, energeetiline sõltuvus Venemaast ja Nord Stream 2 projekt, tuumaenergiast loobumine jne olid Merzi jaoks konkreetsed Merkeli-ajastu vead. Kuid suurimaks veaks nimetas ta Saksamaa vastuseisu tõttu Ukraina NATO-ga liitumise taotluse tagasilükkamist.