Möödunud neljapäeval kiitis valitsus heaks seaduseelnõu, mille eesmärgiks on keelata agressiooni toetavate sümbolite avalik eksponeerimine. Enne 9. maid justiitsministeeriumis kiiruga välja töötatud karistusseadustiku muudatused on pälvinud juristide kriitikat mitme kandi pealt.

Riigiprokurör Laura Aiaots leidis, et sümbolite kriminaliseerimine on emotsiooni pealt tehtud populistlik otsus. Endine riigiprokurör Norman Aas ütles aga, et praegune sõnastus jätab politseile liiga avara tõlgendamisruumi.

"Isegi seletuskirjas ei ole ühtegi sõna Georgi lintide kohta. Riigikogu võiks täna võtta julguse kokku, et öelda, kas täna avalikus ruumis Georgi lindid on OK või mitte, mitte jätta politsei otsustada," lausus Aas.

Eelnõu võib riigikogus takerduda hoopis seetõttu, et sinna on lisatud ka vaenukõne puudutav paragrahv. Eesmärk on muuta vaenu õhutamise süüteokoosseisu nii, et selle eest saab edaspidi vastutusele võtta ka siis, kui vaenu õhutamisega ei kaasne tagajärge nagu oht inimese elule, tervisele või varale.

"Viimane asi, mis meil praegu vaja on ühiskonnas, on konflikt. Seda konflikti õhutatakse väga palju sotsiaalmeedias. Meie eesmärk on see, et politseil oleks võimalus viha, vaenu ja valede levitamisesse sekkuda väärteomenetlusega," ütles justiitsminister Maris Lauri (Reformierakond).

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid aga ütles, et seda eelnõud soovitakse enne 9. maid vastu võtta, siis oleks mõistlik vihakõne säte, paragrahv 151 sealt välja jätta. "Vastasel juhul jääb eelnõu parlamenti kinni ja kuhugi ei jõua," märkis ta.

"Me saatsime oma eelnõu valitsuse kaudu ja valitsuses oli tugi olemas, ka Keskerakonna poolt. See oli läbi arutatud ka fraktsiooni juhtkonnaga. Ma siiski eeldan, et kui just mitte iga Keskerakonna liige ei olnud kursis, siis põhilised inimesed teadsid, mida tehakse," lausus Lauri.

Karilaiu sõnal sai esmaspäeval ka koalitsiooninõukogus probleem edasi antud. "Kui on poliitilist tahet selle eelnõuga kiiremas korras edasi minna, siis oleks mõistlik Reformierakonnal teha kompromisse," ütles ta.

Riigikogus ei paista eelnõule piisavat toetust, sest ka EKRE ja Isamaa on seda teravalt kritiseerinud.

"Riigikogul on võimalus neid asju hinnata. Kuigi mul on tunne, et mõnel inimesel riigikogus on küsimus isiklik. Tema isiklik vaenukõne ka võib sattuda selle paragrahvi alla. See võib ka olla põhjus, miks ollakse selle vastu," nentis Lauri.

Aga ka Norman Aas leidis, et fookus peaks praegu olema sümbolite keelustamisel, vihakõne debatt tuleb pidada eraldi. Lisaks halvale ajastusele on justiitsministeeriumi pakutud vihakõne muudatus liiga lai, ütles endine riigiprokurör, meenutades vägisi 2006. aastani kehtinud seadust, mille toel menetleti muuhulgas ka "kommarid ahju" t-särkide juhtumit.

"Meil on hetkel ühiskonnas akuutne probleem, Vene agressiooni sümbolite kasutamine. Selle varjus lahendada ära üks teine probleem, mis on Eestis kerinud 15 aastat. Esiteks ei ole õiguslikult kõige mõistlikum ja poliitiliselt, ma arvan, ka vale, sest viib diskussiooni fookuse mujale;" ütles Aas.