Jõks: sõjasümbolite keelustamise seaduseelnõu tuleb korda teha

Foto: Ken Mürk/ERR

Justiitsministeeriumis valminud sõjasümbolite keelustamise seaduseelnõu on vandeadvokaat Allar Jõksi sõnul tugev kandidaat aasta halvima eelnõu tiitlile, kuna paneb vihakõne paragrahvide lisamisega kokku muudatusi, mis ei peaks kokku kuuluma.

"Õigusloomega tegelevad inimesed justkui elaksid teises reaalsuses," ütles Jõks "Vikerhommikus". "Kasutatakse õigusloomes rehepaplike vahendeid, pannakse kokku eelnõusid, mis ei peaks koos olema."

Justiitsministeerium lisas karustusseadustiku agressioonisümbolite keelamise muudatusettepanekutesse ka aastaid vaidluse all olnud vihakõne paragrahvi laiendamise. Riigikogus see toetust ilmselt ei leia ning Reformierakond on juba lubanud selle eelnõust välja jätta.

"Olukorras, kus 9. mai pole enam mägede taga, oleks see eelnõu pidanud keskenduma sümbolitele," ütles Jõks. "Loodan, et riigikogu võtab vihakõne osa maha ja tuleb selle juurde hiljem."

Jõks oli kriitiline ka eelnõu sümboolika osa suhtes. See peaks olema väga täpselt reguleeritud ja arusaadav nii politseiametnikule kui tavalisele inimesele - mis on keelatud mis mitte, ütles ta.

Jõks küsis, kas praeguse eelnõu järgi peaks politsei otsima ka sümboleid, mis toetavad türklaste genotsiid armeenlaste vastu? "Aga Ruanda?"

"Kas sümbolid eraldi välja tuua? See on teine äärmus, kui läheme väga detaili, siis tekib oht, et uusi tekkivaid sümboleid see ei reguleeri," lisas Jõks.

Endise õiguskantsleri sõnul peaks seadus selgelt ütlema, et keelatud on sümboolika, mis toetab Venemaa agressiooni Ukrainas.

Jõks tõdes, et on oht, et see seadus, vaadates tempot, 9. maiks ei saa valmis.

Samas kui seda 9. maiks vastu ei võeta, ei juhtu ka midagi dramaatilist, kuna on olemas töötav korrakaitseseadus. "See seadus võimaldab keelata avalikud koosolekud. Politseil on erinevaid vahendeid, erinevalt pronksiööst, kus seda korrakaitseseadust ei olnud. Kõik vahendid on olemas, et sõltuvalt ohu raskusest reageerida," selgitas ta.

"Kiirustamise ohvriks ei või tuua kvaliteeti. See on väga lihtne seadus, eesmärk tagada Eestis avalik kord, kujundada hoiakuid, toetada Ukrainat," lisas Jõks.

Riigikogu võttis menetlusse valitsuse algatatud eelnõu karistusseadustiku muutmiseks. Eelnõu teeks karistusseadustikus muudatused, mis on ajendatud Vene Föderatsiooni rünnakust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu.

"Agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel kasutatud sümboli avaliku eksponeerimise eest, eesmärgiga neid tegusid toetada või õigustada või teist isikut hirmutada, alandada või muul viisil oluliselt häirida, karistatakse rahatrahvi või arestiga," ütleb eelnõu.

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: