Rahvusvaheliste suhete ekspert: Saksamaa võiks Venemaa survestamisel olla loomingulisem

Liana Fix
Liana Fix Autor/allikas: koerber-stiftung.de

Pika sõja hind võib minna kallimaks kui nafta- ja gaasiembargo tagajärjed, ütles rahvusringhäälingule Berliinis asuva Körberi sihtasutuse programmijuht Liana Fix. Tema soovitab Saksamaa valitsusel Venemaale surve suurendamiseks loominguliselt lahendusi otsida.

Me oleme seda hirmsat sõda näinud juba rohkem kui kuu aega. Mida me saaksime teha, et see sõda võita?

Siin on kaks elementi: tuleb suurendada survet Moskvale ja teiseks me peame paremini aitama ukrainlastel end kaitsta, rohkem, kui me seni oleme teinud. Moskvale surve suurendamine tõstatab küsimuse gaasi- ja naftaembargost või vähemalt järkjärgulisest nende poole liikumisest. Berliin on sellest seni keeldunud majandusliku turbulentsi tõttu, mille see kaasa toob Saksamaa ja Euroopa jaoks. Ukrainale relvade andmise parandamine tähendaks võimsamaid relvi, et Ukraina saaks ära hoida Venemaa jäämise Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Nende kahe elemendi üle käivad vaidlused järgnevatel nädalatel ja kuudel.

Kas Saksamaa on nendeks sammudeks valmis? Meile ida pool tundub pidevalt, et liiga vähe, liiga hilja.

Absoluutselt. Saksamaad on selle eest kritiseeritud, et mõnedes küsimustes otsuseni jõudmiseks kulus aega viimase minutini. Praegu on olemas ajakava gaasi- ja naftaimpordist loobumiseks, aga see ei lähe kokku Ukraina ootustega. Surve Saksamaa valitsusele kasvab, eriti pärast nädalavahetust, et nad astuksid järgmisi samme või vähemalt mõtleksid loominguliselt, kuidas alustada näiteks kõigepealt sanktsioonidega naftale, kuidas kuskilt alustada, ilma et see peaks kohe olema järsk täisembargo.

Mida järsk embargo Saksamaale tähendaks?

Erinevate ökonomistide analüüside järgi tähendaks see vähemalt kolmeprotsendilist SKP langust ja see tooks kaasa dramaatilised tagajärjed ka Euroopale, see tähendaks ilmselt majanduslangust mitte ainult Saksamaal, vaid kogu Euroopas. See oleks halvim stsenaarium. Aga sellise poliitilise otsuse puhul tuleb kaaluda lühiajalist majanduslikku hinda pikaajalise julgeoleku hinnaga. Pika sõja hind julgeolekule võib minna palju kallimaks kui nafta- ja gaasiembargo lühiajalised tagajärjed.

See oleks teie nõuanne härra Scholzile, kui te tema kontoris töötaksite?

Ei ole mingit alust eeldada, et Venemaa annab meile põhjust surve leevendamiseks, vastupidi. See, mida me nägime nädalavahetusel Butšas ja Kiievi ümbruses, selliseid pilte julmadest tegudest mitmel pool Ukrainas hakkame me nägema veel. Surve suureneb ja praegu on aeg mõelda loominguliselt sellest küsimusest, selle asemel, et see kohe algusest peale välistada.

Milliseid relvi Saksamaa saaks rohkem tarnida?

Ukrainlased küsivad õhukaitse relvi, sellest on puudus. Saksamaa on relvi andnud, aga mitte selliseid, mida ukrainlased praegu tahavad. Saksamaa on lubanud näiteks Tšehhil anda Ukrainale soomustransportööre, aga samas ei ole nõustutud neid otse Saksamaalt andma. See oleks midagi, mida Saksamaa relvatööstus suudaks pakkuda, aga mis nõuab poliitilist otsust.

Milline on Saksamaal üldine suhtumine sellesse sõtta? Kas see on midagi, mis toimub kuskil kaugel kahe slaavi rahva vahel või tundub see nagu Teine maailmasõda jätkuks ja äkki tahavad nad ka taas Berliini tulla?

Jah, ma arvan, et oli alles jäänud veel teatud illusioon, et see on regionaalne sõda Ukraina ja Venemaa vahel. Aga arvestades seda, et Venemaa on esitanud nõudmisi Euroopa Liidule ja USA-le, mitte üksnes Ukrainale, on saabunud arusaamine, et tagasiteed endise olukorra juurde ei ole. Ma arvan, et esimest korda tajutakse julgeolekuohtu Saksamaal, Saksamaa enda julgeolek on ohus, aga see ei ole ikkagi veel päris samasugune ohutunne nagu Poolas või Balti riikides, seetõttu on ka meie lähenemine endiselt erinev.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: