Inimeludel ei ole hinda ja ukrainlased ning nende toetajad nõudsid sel nädalal Saksamaa parlamendi ees murul lõppu Vene fossiilkütuste impordile. Saksamaa kavatseb sellega lõpu teha küll, aga samm-sammult, nii kiiresti, kui suudab välja töötada uued energiavarustuse teed.

Gaasikraanide päeva pealt kinnikeeramisele ettevõtjad mõelda ei taha.

"See võiks kaasa tuua katastroofi Saksa majanduses," ütles Saksamaa Kaubandus-Tööstuskoja väliskaubanduse juht Volker Treier.

See ei tähendaks lihtsalt külmemaid tube, vaid kinni tuleks panna paljud tehased näiteks keemiatööstuses.

"Ja nad toodavad üsna elementaarseid asju edasiseks kasutamiseks autotööstuses, ravimitööstuses, haiglates, toidutööstuses ja mujal. Sellised keemiatööstuse ettevõtted tuleks kinni panna ja sellel oleks tohutu mõju," selgitas Treier.

"See viiks nii tõsise kriisini Saksamaa majanduses, et see kahjustaks meid nii palju, et me jääksime raskustesse ka Ukraina majandusliku toetamisega. Sellepärast on see väga raske otsus ja moraalselt mitte selge otsus, aga me oleme otsustanud alustada asjadega, mida me endale lubada saame," rääkis Saksamaa Idamajanduse Assotsiatsiooni juht Michael Harms.

Venemaa ja Ida-Euroopaga äri ajavaid Saksa ettevõtteid koondav idamajanduse assotsiatsioon tõmbab oma Venemaa-suunalise tegevuse kokku.

"Ma pean tunnistama, et me tegime Venemaa poliitikat hinnates suuri vigu," ütles Harms.

Saksamaa Teaduste Akadeemia Leopoldina analüüsi järgi saaks Saksamaa kõvasti pingutades Vene gaasita hakkama küll, aga see oleks keeruline.

"Kui järgmine talv tuleb külm, siis see võimalik ei ole. Gaasi nõudluse ja pakkumise struktuur Saksamaal on selline, et 40 protsenti sellest gaasist läheb rasketööstusse ja seal on väga raske muutusi teha," rääkis Leopoldina asepresident Robert Schlögl.

ARD küsitluse järgi toetab 50 protsenti sakslastest energiaembargot ja 42 protsenti on selle vastu.

"See on keeruline. Väljas on veel külm. Kui me ei osta, siis on vaja alternatiive," ütles Ines.

"Jah, selle tagajärg oleks hea, aga me oleme oma mugavustsoonis ja ei taha millestki ilma jääda," sõnas Berliini elanik.

"Kui me oleme natuke rohkem valmis söögi-joogi eest maksma, läheb Ukrainal paremini. Sõda tuleb lõpetada. Sada protsenti," rääkis Enrico.