Pinged meie piirkonnas on kasvanud enneolematult suureks ning Eesti julgeoleku tugevdamiseks teeb valitsus ettepanekud, ütles Kallas kolmapäeval riigikogu ees kõneldes.

"Sel põhjusel andsin nädalapäevad tagasi ministritele ülesande koondada konkreetsed ettepanekud riigikaitse arengukava kiirendatud elluviimiseks. Eile (teisipäeval – toim.) arutasime ettepanekuid valitsuskabinetis," lausus Kallas.

Valitsuse põhimõtteline kokkulepe on tõsta lähiaastatel erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses, et Eesti suudaks tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui ka hübriidohtude vastu.

Selle raha eest suurendatakse kaitseväe võimet kiirelt reageerida ning oluline osa lisarahastusest suunatakse piisavate varude kindlustamisele, sealhulgas hädavajaliku laskemoona ostmiseks.

Suur summa suunatakse mittesõjalistele riigikaitsearendustele. Muuhulgas tõstetakse siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida.

Lisaks tugevdatakse piirivalvet ja elanikkonnakaitset ja parendatakse välisteenistuse turvalise side lahendusi. 

Kallas täpsustas riigikogu liikmete küsimustele vastates, et lähiaastate all mõeldakse aastaid 2022 kuni 2025. Kuidas summad aastate peale jagunevad ja millised on allikad, kinnitatakse valitsuse poolt, praegu on tegu valitsuskabineti põhimõttelise kokkuleppega, ütles Kallas.

Kallas kutsus riigikogu üles valitsuse ettepanekut riigikaitse kulutuste erakorralisest tõstmisest toetama.

Laanet: vaja on laskemoona ja tugevdada eelhoiatust

Kaitseminister Kalle Laanet selgitas ERR-ile, et enamus 380 miljonist eurost läheb sõjalisele riigikaitsele, kuid osalt hõlmab see ka sisejulgeolekut, välisministeeriumi ja kultuuriministeeriumi valdkonda.

Laaneti sõnul on summa mõeldud aastateks 2022 kuni 2025, kuid see on aastate lõikes erinevalt jaotatud.

"Loomulikult on julgeoleku valdkonnas hanked need, mis otsuse vastuvõtmisest alates kuni teostuseni, on teinekord aastate pikkused. Sellest tulenevalt nende otsuste raames jaotub ka raha ehk otsus erinevate aastate peale. Ja suuresti sellest tulenevalt, kuidas on varasem praktika, mis ajavahemikus on võimalik mingisuguseid võimeid arendada ja samamoodi ka varusid täiendada. Nii et kuni me pole valitsuses ära otsustanud, kuidas toimub jaotus aastate lõikes, siis on ka vara seda avalikkusele öelda," rääkis ta.

See, kas riigikaitsekulude jaoks on vaja tänavu lisaeelarvet, sõltub Laaneti sõnul sellest, kas sündmused Ukraina ümber eskaleeruvad.

"Ma ei saa kinnitada ega ümber lükata, et sel aastal konkreetset lisaeelarvet ei tule. See aasta peab näitama, kuidas see kõik minema hakkab," ütles ta.

"Kui toimub reaalne sõjaline rünnak, siis kogu julgeolekuolukord on totaalselt muutunud meie regioonis. See tähendab kindlasti uusi poliitilisi otsuseid. Kas need on eelkõige rahaga seotud, see on üks küsimus, kuid kindlasti kiired otsused peavad tulema nii valitsuse kui ka riigikogu poolt, sest ohutase muutub totaalselt."

See, millele riigikaitses raha kulutada, on Laaneti sõnul uues riigikaitse arengukavas. Üks tähtsamatest valdkondadest on ministri kinnitusel eelhoiatus.

"Selle raames on meil lähtuvalt ohtudest ja riskidest võimearendused planeeritud. See blokk, millest me täna peaksime rääkima avalikult, on kahjuks salajane. Me saame rääkida valdkondadest, sellest, et meie riigikaitses on oluline eelhoiatus selleks, et teaksime piisava varuga ette, millised on vastase soovid, plaanid, millal ta soovib rünnata meid ja üldse, kuhu suunas ta liigub. Eelhoiatus on ääretult oluline, et planeerida siseriiklikke ja liitlastega koostöös oma tegevusi," selgitas ta.

Samuti on vaja soetada laskemoona. "Kui meil on uued võimed, meil on uued relvasüsteemid, siis laskemoon on kindlasti see üks, mida meil on vaja vastupanu osutamiseks juurde soetada. Ja see on kindlasti üks artikkel, millele on mõeldud ka see raha."

Kultuuriministeeriumi osa on Laaneti sõnul suunatud sõnumite edastamisele kriisi ajal.

"Kultuuriministeeriumi osa on eelkõige rahvusringhääling ja sõnumite edastus ehk Levira ettevõttena, sest juhul, kui on tegemist kriisiolukorraga, siis me peame kuidagi suutma edastada nii rahvale kui ka vastavatele institutsioonidele sõnumeid ja selleks on meil vaja sidekanalit," rääkis Laanet.

Sisejulgeolekus on lisaks eelhoiatusele Laaneti sõnul vaja tugevdada massiohjet ja evakuatsiooni võimekust.

Jaani: massiohjet on vaja tugevdada

Siseminister Kristian Jaani sõnul peaks sisejulgeoleku valdkonda tulema 380 miljonist eurost 33. Jaani tunnustas, et riigikaitsest räägitakse nüüd laiapindselt, mitte ainult sõjalisest kaitsest.

Jaani loetles, milliseid siseministeeriumi valdkonna võimete arendusi plaanitud on: "Eelhioatus, mis on laias laastus seotud kaitsepolitsei igapäevase töövaldkonnaga. Me räägime piiri valvamise tugevdamisest, erineva vaatlusvõime arendusest, tänapäeval on väga häid uusi tehnoloogiaid, mida saab kasutusele võtta. Räägime ka erinevate suuroperatsioonide planeerimis- ja juhtimisvõimekusest, sest iga asi toimib alati siis hästi, kui ta on ka hästi planeeritud ja hästi juhitud. Me räägime ka elanikkonna kaitsest. Elanikkonna kaitse puhul räägime konkreetselt sellest aastast päästeameti ülesandeks olevast evakuatsiooni korraldamisest. Selleks, et evakuatsioonid - me küll tahame, et mitte kunagi ei peaks seda läbi viima - oleks koordineeritud, läbiviidud, oleks vastavad õppused, regulatsioonid, on päästeametil vaja ka lisaressurssi."

Jaani sõnul on evakuatsiooni kaardistamine olnud siiani projektipõhine töö ning palju on tehtud koostööd kohalike omavalitsuste, sotsiaalministeeriumiga. "Nüüd tekivad inimesed, kellele kogu see valdkond, mis on seotud evakuatsiooniga, on nende põhitöö ja see annab suure väärtuse ja tulemuse lähiaastatel," ütles minister.

Evakuatsiooni planeerimine tähendab näiteks õppuste läbiviimist. "Õppus pole selline, et päästeamet viib üksi mingit õppust läbi. Kui me räägime evakuatsioonist, siis sellisesse tegevusse on kaasatud väga suur osa erinevaid ametkondasid, kohalikke omavalitsusi. Korraliku suure õppuse ettevalmistamine ja reaalne läbiviimine nõuab päris suurt planeerimisressurssi, päris suurt juhtimist. Seda teha kõrvaltegevusena, projektipõhiselt pole väga efektiivne," selgitas Jaani.

Massiohjes on Jaani sõnul vaja raha inimeste väljaõpetamiseks. "Politsei- ja piirivalveametil on olemas täna massiohje isikuvarustus, aga koolitus ja instruktorite puudus on see, mis on takistanud piisava tempoga vastava väljaõppe läbiviimist," ütles ta.

"Nüüd, kui räägime, et saab koolitusmahtu juurde, instruktoreid juurde, siis sellega saame kiiremini ka välja õpetada näiteks meie massiohje võimekusega inimesed," lisas minister.

Tema sõnul on praegu Eestis inimesi, kes saanud massiohje koolitust, umbes 800, kuid plaan on viie aastaga nende hulka kahekordistada.

Massiohjega tegelevad Jaani sõnul peamiselt politseiametnikud.

"Kui räägime kriisireservist või riigireservist, siis kokkuvõttes räägime kriisirolliga abipolitseinikest. Ja kui me räägime massiohjevõimest, massiohjekoolitusest, siis suurem osa on loomulikult politseiametnikud, tavalised esmareageerijad, kes saavad ka täiendava koolituse, või politseinikud teistsugustest ametikohtadest. Aga loomulikult ka see puudutab neid kriisirolliga abipolitsienikke, keda saab samamoodi täiendava koosseisuna välja koolitada, varustada jne," selgitas Jaani.