Oluline 8. aprillil kell 23.10:

- Kiiev: Vene raketid tabasid Ida-Ukrainas asuvat raudteejaama, surma sai vähemalt 50 inimest;

- USA kaitseametniku sõnul tabas Kramatorski raudteejaama Vene vägede lühimaa-rakett;

- reedel evakueeriti Ukraina linnadest üle 6000 inimese;

- Odessa oblastis kehtib pühapäeva hommikuni liikumiskeeld;

- Suurbritannia saadab Ukrainasse 100 miljoni naela eest täiendavat sõjalist abi;

- Briti luure andmetel viiakse Ukraina põhjaosas võidelnud Vene väed Ida-Ukrainasse sõdima;

- president Volodõmõr Zelenski kinnitusel on olukord Borodjankas palju hullem kui Butšas;

- Slovakkia andis Ukrainale õhutõrjesüsteemi S-300;

- Vene väed on hädas uute sõdurite värbamisega, märtsis liitus lääne sõjaväeringkonnaga 11 inimest;

- Microsoft peatas Vene häkkerite rünnaku Ukraina, Euroopa Liidu ja USA asutustele;

- Tšornobõli elanikud rääkisid Vene sõdurite rüüstamistest.

Kiiev: Vene raketid tabasid Ida-Ukrainas asuvat raudteejaama, surma sai vähemalt 50 inimest

Ukraina riikliku raudteefirma juhi sõnul tabasid kaks Venemaa raketti Ida-Ukrainas asuvat raudteejaama. Kramatorski linna raudteejaama kasutati tsiviilisikute evakueerimiseks. 

Kohalike võimude teatel sai raketirünnakus surma rohkem kui 50 inimest ja vigastada üle 100 inimese. Hukkunute seas oli ka vähemalt viis last, vahendas The Guardian.

Donetski kuberneri sõnul viibisid rünnaku ajal jaamas tuhanded tsiviilisikud. Kramatorski linnapea sõnul oli raudteejaamas umbes neli tuhat inimest. Suurem osa inimestest olid lapsed, naised ja vanurid. 

Venemaa kaitseministeerium eitas jaama ründamist, vahendas The Guardian. 

USA: Venemaa kasutas raudteejaama ründamisel lühimaa ballistilist raketti

USA esialgsel hinnangul tabas Kramatorski raudteejaama Venemaa vägede lühimaa ballistiline rakett, mis tulistati välja Vene vägede positsioonidelt Ukrainas, ütles Ühendriikide kaitseametnik reedel.

Ukraina võimude sõnul kasutasid Vene väed kassettlahingumoona. Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko ütles, et tsiviilelanike evakueerimisala tabas Vene Totška-U rakett, mis oli täis väikeseid pomme.

Reedel evakueeriti Ukraina linnadest üle 6000 inimese

Reedel evakueeriti Ukraina linnadest mööda humanitaarkoridore kokku 6665 inimest, ütles asepeaminister Irõna Vereštšuk.

Neljapäeval pääses põgenema 4676 inimest.

Butša linnas on leitud 164 surnukeha

Ukraina peaprokuröri Irõna Venedõktova sõnul on Butša linnas, kus tulid avalikuks Vene vägede toime pandud massimõrvad tsiviilelanike vastu, leitud 164 surnukeha.

"Eilse (7. aprill) seisuga on leitud Butšas 164 hukkunut. Lisaks täna 21, kelle me kaevasime massihauast välja enne paduvihma algust," ütles prokurör.

Venedõktova ütles, et neljapäeval toodi Kiievi äärelinnas Borodjankas kokkuvarisenud maja rusude alt välja 26 surnukeha, reedel leiti veel kaks ohvrit.

Peaprokurör hoiatas, et linnas purustatud hoonete alt leitakse ilmselt veel surnukehi.

Odessas on raketiohu tõttu liikumiskeeld

Odessa oblasti võimud kehtestasid pooleteiseks päevaks liikumiskeelu.

Kuna on oht, et Vene väed korraldavad oblastis raketirünnakuid, on palutud elanikel alates reede õhtul kella 21 kuni pühapäeva hommikul kella kuueni püsida siseruumides.

Liikumiskeelu ajal on eriloata keelatud minna tänavaile või avalikesse kohtadesse.

Suurbritannia saadab Ukrainasse veel 100 miljoni naela eest sõjalist abi

Suurbritannia peaminister Boris Johnson ütles reedel ühisel pressikonverentsil Saksa kantsleri Olaf Scholziga, et riik saadab Ukrainasse täiendavalt 100 miljoni naela (120 miljonit eurot) ulatuses kõrgetasemelist sõjalist varustust.

Johnsoni sõnul on uue abipaketi hulgas Starstreaki õhutõrjerakette, 800 tankitõrjeraketti ning täppislahingumoona. Lisaks saadetakse veel kiivreid, öövaatlusseadmeid ja kuuliveste.

Slovakkia andis Ukrainale õhutõrjesüsteemi S-300

Slovakkia peaminister Eduard Heger kinnitas reedel, et Bratislava andis Ukrainale õhutõrjesüsteemi S-300. 

"Võin kinnitada, et Slovakkia andis Ukrainale õhutõrjesüsteemi S-300 pärast Kiievi abipalvet," teatas Heger. 

Heger rõhutas, et Slovakkia ei osale Ukraina konfliktis.

Britid: Vene väed on Ukraina põhjaosast täielikult välja viidud

Vene väed on nüüdseks täielikult taganenud Ukraina põhjaosast Valgevenesse ja Venemaale, teatas Suurbritannia kaitseministeerium.

Viimane luurearuanne, mis avaldati reede varahommikul, teatas, et põhjas on Vene väed nüüdseks täielikult taandunud Ukrainast Valgevenesse ja Venemaale. Vähemalt osa neist vägedest viiakse Ida-Ukrainasse Donbassi võitlema.

Paljud neist vägedest vajavad märkimisväärselt täiendamist, enne kui nad on valmis kaugemale itta saatmiseks. Sealjuures igasugune massiline vägede ümberpaigutamine põhjast võtab tõenäoliselt vähemalt nädala.

Ukraina linnade tulistamine idas ja lõunas jätkub. Venemaa väed on tunginud edasi lõunasse strateegiliselt tähtsast Izjumi linnast, mis jääb nende kontrolli alla.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 8 April 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/lrfW1pqwQe

#StandWithUkraine pic.twitter.com/WPHtWTQEnp

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) April 8, 2022

Vene väed jätkavad Harkivi pommitamist

"Viimase 24 tunni jooksul on Venemaa väed tulistanud Harkivi piirkonda 48 korda. Praeguse seisuga on piirkonnas 15 vigastatud inimest," ütles piirkonna kuberner

Ukraina idaosas käivad ägedad lahingud. Kiiev kutsub tsiviilelanikke üles, et nad lahkuksid Ida-Ukraina linnadest, vahendas CNN. 

Zelenski: olukord Borodjankas on palju hullem kui Butšas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et olukord Borodjanka linnas on palju hullem kui lähedlasuvas Butšas, kus Vene sõdurite väidetavad tsiviilelanike hukkamised on pälvinud ülemaailmset hukkamõistu.

"Borodjankas algas rusude lahtivõtmine... Seal on olukord palju hullem," ütles Zelenski neljapäeval hilisõhtuses pöördumises. Borodjanka asub Butšast 25 kilomeetri kaugusel.

Varem neljapäeval ütles Ukraina peaprokurör Irina Venediktova, et Borodjankas leiti kahe hoone rusude alt 26 surnukeha. Ta ei täpsustanud, kas nende surmapõhjus on teada, kuid süüdistas Vene vägesid linnale õhurünnakute korraldamises.

Mõnedel andmetel jäid inimesed pommidest purustatud majade keldrites varingute alla.

"Borodjanka on seis kõige hullem nii purustuste mõttes kui ka teadmata ohvrite arvu mõttes," ütles Venediktova telepöördumises.
Teisipäeval ütles ta, et Borodjankas on ohvrite arv suurem kui kuskil mujal.

Ametnikud usuvad, et Vene väed tapsid Butšas üle 300 inimese ning ligikaudu 50 neist hukati. Moskva on eitanud tsiviilelanike ründamist ja väitnud, et fotod laipadest Butša tänavatel on Ukraina valitsuse lavastus, et õigustada veelgi suuremaid sanktsioone Venemaa vastu ning pärssida rahuläbirääkimisi.

Venelased hädas sõdurite värbamisega

Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel peavad Venemaa lääne sõjaväeringkonna värbamispunktid leidma kandidaate, kes asuksid lepingu alusel tööle sõjalaevadele, seoses Vene sõjaväe suurte kaotustega Ukrainas.

Nagu peastaap on varemgi kirjutanud, ei taha Vene kodanikud lepinguga väeteenistusse minna, sest nad teavad, et neid saadetakse kiirelt Ukrainasse sõdima. Märtsis võttis lääne sõjaväeringkond lepinguga tööle 11 inimest, väidab Ukraina relvajõudude peastaap.

Värbamisplaani ebaõnnestumise tõttu on ukrainlaste hinnangul venelastel puudu umbes 3000 sõdurit ning selle eest vallandatakse üks kindralmajor.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas:

- elavjõud umbes 19 000;

- tankid 700;

- lennukid 150;

- kopterid 135;

- autod ja muud sõidukid 1361;

- kütuseveokid 76;

- laevad / paadid 7

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. 

Kiiev: reedeks on kokku lepitud 10 humanitaarkoridori

Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk ütles, et reedeks on kokku lepitud 10 humanitaarkoridori.

Humanitaarkoridoride hulgas on ka marsruudid tsiviilisikute jaoks, kes põgenevad ümberpiiratud Mariupoli linnast. Samuti on olemas koridorid Luganski oblasti inimeste jaoks. 

Vereštšuki sõnul on Mariupolist Zaporižžjasse üks koridor mõeldud erasõidukite jaoks, vahendas CNN.

USA on andnud Ukrainale 12 000 soomustläbistavat süsteemi ja mitusada ultramoodsat hulkurdrooni

USA on Ukrainale kokku andnud üle 12 000 soomustläbistava süsteemi, 1,400 õhutõrjesüsteemi ja sadu hulkurdroone, teatas USA. 

Teisipäeval kiitis USA heaks uue 100 miljoni dollari suuruse relvaabi andmise Ukrainale. Pärast sõja puhkemist on USA Kiievit toetanud 1,7 miljardi dollariga, vahendas CNN. 

Microsoft peatas häkkerite rünnaku

Microsoft peatas Vene sõjaväe luurajate häkkimiskatsed, mille sihtmärgid olid Ukrainas, Euroopa Liidus ja USA-s

Firma teatas blogiposituses, et rühmitus nimega Strontium kasutas seitset domeeni, et püüda luurata EL-i ja USA valitsusasutuste ja mõttekodade järele. Samuti Ukraina asutuste, näiteks meediaettevõtete järele.

Microsoft ei nimetanud ühtegi konkreetset sihtmärki.

Tšornobõli töötajad kirjeldasid elu Vene okupantidega

Tšornobõli tuumajaama töötajad ja ümberkaudsed elanikud rääkisid neljapäeval Reutersile, kuidas nad venelaste sissetungiga toime tulid.

Vene väed okupeerisid nüüdseks töö lõpetanud tuumajaama üsna pea pärast Ukrainasse tungimist 24. veebruaril. 31. märtsil teatas Ukraina riiklik tuumaenergiafirma Energoatom, et venelased lahkusid jaama territooriumilt Valgevene piiri suunas.

Tšornobõli tuumajaama insener Valerii Semenov ütles, et 70 protsenti okupantidest olid normaalsed inimesed. "Nad palusid iga päev võimalust koju minna. Läbirääkimised toimusid iga päev. Nad olid ka infosulus."

Semenov kirjeldas, kuidas tuumajaamas mängis raadio päevad läbi ja info tuli kogu aeg sisse, aga Vene sõdurid ei usaldanud seda informatsiooni.

Töötajad magasid okupeerimise ajal tuumajaamas.

"Meid piiras umbes 200 sõdurit, 200-300 oli siin sees. Sõjavarustust oli nii sees kui ka väljas. Nad valmistusid seda ala kaitsma," kirjeldas Semenov.

Energoatomi hinnangul lahkusid Vene väed tuumajaama juurest kiirgustaseme kasvu tõttu. Tšornobõli piirkonna dosimetrist Andrii ütles Reutersile, et tuumajaama juures suurenes kiirgusfoon umbes neli-viis korda seoses beeta- ja gammakiirguse suurenemisega.

"Eri kohtades on kiirguse tase erinev. Radioaktiivseid nukliide on puudes. Põlengute tõttu muutus kiirgusfoon tugevamaks ja parameetrid kerkisid kõrgemale," selgitas ta.

Mitu inimest rääkis, kuidas Vene sõdurid rüüstasid ümbekaudseid maju.

"Nad rüüstasid mõningaid asustatud maju, mõningaid nad ei puutunud. Kui nad minu juurde jõudsid, seisin ukselävel ees ega lasknud neid sisse. Nad lahkusid," kirjeldas Tšornobõli ökoloogiakeskuse töötaja Viktor.

Tšornobõli keelutsoonis tegutseva ettevõtte finantsdirektor Anna Monaškina rääkis, et läbiotsimised toimusid kolm korda päevas.

"Tulid viieliikmelised grupid automaatidega. Nad otsisid igalt poolt, isegi kappidest, kus oli aluspesu. Me ei saanud aru, mida nad lootsid sealt leida."

Monaškina sõnul hakkasid hiljem käima inimesed mustades vormides, kes nimetasid end mingisugusteks brigaadideks.

"Kaks päeva tagasi ma läksin aeda, sest koer haukus, ja kuulsin ukraina keelt. Noormees territoriaalkaitsest ütles mulle: "Tere õhtust, me oleme Ukrainast!" rõõmustas Monaškina.

Rünnaku alla jäänud ajakirjanik: mul vedas

Ukrainas pommirünnaku alla jäänud ameeriklaste Fox Newsi korrespondent Benjamin Hall kirjutas neljapäeval Twitteris, et tal on küll rasked vigastused, kuid on õnnelik, et jäi ellu.

To sum it up, I've lost half a leg on one side and a foot on the other. One hand is being put together, one eye is no longer working, and my hearing is pretty blown… but all in all I feel pretty damn lucky to be here - and it is the people who got me here who are amazing! pic.twitter.com/HNjO6PbdGf

— Benjamin Hall (@BenjaminHallFNC) April 8, 2022

"Jäin ilma poolest jalast ja teise jala labast. Üht kätt veel õmmeldakse, üks mu silm enam ei tööta ja kuulmine on saanud kõvasti kahjustada," kirjutas Hall. "Kokkuvõtteks tunnen aga, et mul vedas, et olen endiselt siin!"

Hall sõitis märtsi keskpaigas Kiievi lähistel ühes autos Fox Newsi kaameramehe Pierre Zakrzewski ja Ukrainia ajakirjaniku Oleksandra Kuvshinovaga, kui neid tabas pommirünnak, milles hukkusid 55-aastane Zakrzewski ja 24-aastane Kuvshinova.

Oma esimeses säutsus pärast õnnetust avaldas Hall austust lahkunud kolleegidele.

Zakrzewski oli kogenud rindeoperaator, kes kajastas Fox Newsis mitut sõjalist konflikti Iraagis, Afganistanis ja Süürias. Ukrainas töötas ta veebruarist saadik.

Kuvshinova aitas Foxi meeskondadel Kiievis ja selle ümbruses liigelda, kogus neile infot ja suhtles allikatega.