"Kaitseministeerium palub ehitusseadustiku /---/ alusel esitada edaspidi kooskõlastamiseks kõigi alates 50 kW võimusega päikeseelektrijaamade püstitamise projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud, kuna sõltuvalt asukohast ja võimsusest võivad elektrijaamad vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet," teatas kaitseministeeriumi riigikaitseliste infosüsteemide ja innovatsiooni osakonna juhataja Oliver Tüür.

"Samuti palume kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks esitada päikeseelektrijaamade laiendamise ja ümberehitamise projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud, kui laiendamise või ümberehitamise tulemusel on elektrijaama kavandatav võimsus 50 kW või enam," lisas Tüür kirjas, mis oli adresseeritud Alutaguse, Jõhvi, Rõuge, Setomaa, Toila ja Võru vallavalitsusele ning Kohtla- Järve, Narva, Narva- Jõesuu ning Sillamäe linnavalitsusele.

Kaitseministeerium ei vastusta kuni 50-kilovatise võimsusega päikesejaamade püstitamist, kui need on ühendatud kuni 400-voldise madalpinge jaotusvõrguga.

Tüür rõhutas, et ministeerium lähtub kooskõlastamismenetluses üksnes riigikaitselistest kaalutlustest ning suurema võimsusega jaamadest lähtuv raadiosageduslik kiirgus võib vähendada kaitseväe luureseadmete efektiivsust.

"Praeguseks on välja selgitatud, et riigikaitseliste ehitiste töövõimet mõjutavad ka teatud tehniliste parameetritega päikeseelektrijaamad, mis olulisel määral vähendavad riigikaitselise raadiosüsteemi töövõimet," kirjutas ministeeriumi esindaja. "Päikeseelektrijaamade rajamine raadiosüsteemi piirangualasse suurendab raadiosagedusliku kiirgusmüra taset, millega väheneb vastuvõetavate raadiosignaalide vastuvõtu kaugus ning signaaliallika analüüsiks vajalike parameetrite kvaliteet. Seetõttu on vaja hoida piirangualas elektromagnetilist kiirgusmüra madalal tasemel, mida on raske saavutada piirkondades, kus inimtekkeline kiirgusmüra on kõrge ning mida tihedalt paigutatud ja võimsad päikeseelektrijaamad suurendavad veelgi," selgitas Tüür.

Ta lisas, et selline mõju ilmneb vaid kindlates Ida- Viru ja Võru maakonna paikades, kus asuvad raadiosüsteemi piirangualad.

"Raadiosüsteem on osa eelhoiatusesüsteemist, millel on oluline tähtsus nii Eesti kui ka kogu NATO julgeolekule," meenutas kaitseministeeriumi esindaja.

Tüür soovitab vastuolude ja vaidluste ennetamiseks alustada koostööd kaitseministeeriumiga päikeseelektrijaama kavandamise võimalikult varases etapis, et välja selgitada, kas vastav elektrijaam jääb piirangualadesse ning millised on seal jaama püstitamise riigikaitselised tingimused.

Päikesejaam, mille võimsus on 50 kW, eeldab umbes 200 päikesepaneeli paigaldamist ning lamekatusel umbes 600 ruutmeetrit vaba pinda, selgub Eesti Gaasi kodulehelt.

Ettevõtjate hinnangul pidurdab piirang päikeseenergia arengut

Kuni 50 kW päikesepark sobib näiteks eramule või siis korteriühistule. Sellest suuremat parki rajavad päikeseelektritootjad.

Kuid just Ida-Virumaal, kus on palju jäätmaad ja elektrivõrguressurssi, on huvi suurte päikseparkide rajamise vastu.

"Need jaamad on tavaliselt mõned sajad kilovatid kuni megavatt. Sest meil on - ja just nimelt Ida-Virumaal - palju energiaintensiivset tootmist, kellel oma päikseelektrijaam oleks väga sobivaks viisiks oma energia sisendihindade alandamiseks," ütles päikeseelektri assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak "Aktuaalsele kaamerale".

Seetõttu pidurdab otsus päikseenergia arengut Eestis, ütles Meesak.

"Kui nüüd kaitseministeerium suudaks öelda konkreetselt standardi, konkreetsed tehnilised tingimused, millele päikeseelektrijaam peaks vastama, siis küllap leitakse ka tehniline lahendus nendele tingimustele vastamaks, aga täna on selline häma," ütles Meesak.

TTÜ elektrotehnoloogiate mõõtekeskuse laborijuht Lauri Kütt ütles, et päikesepargid võivad olla raadiosüsteemide jaoks häiringutekitajad.

"Meie käsutuses ei ole täpsemaid andmeid, mis võiksid öelda, et kehtestatud 50 kilovati piir on lõplik. Oleme sellel teemal ametkondadega ka suhtluses olnud ja meie ettepanek on praegu läbi viia laiapõhjalisemad uuringud. Ja nende uuringute tulemusena võiksid selguda ka siis teatud meetmed, ka siis ehitustavad, millega olemasolevad arendajad saaksid oma jaamad rajada nii, et need ei mõjuks NATO idatiiva rajatistele pärssivalt," ütles Kütt.