Kuigi pangad prognoosivad kuni kaheprotsendilist eratarbimise kasvu, on paljud pered asunud oma kulutusi vähendama. Kui talvel tekitas paljudele peredele muret elektri ja gaasi hind, siis praegu tuntakse muret just kallinevate toidu hindade pärast.

"Minul on ostukorv läinud ikka väga kallimaks, kümne euro võrra. Selliseid toiduaineid, mis ma ostsin, ma praegu enam ei osta," rääkis Merje, lisades, et tema on pidanud loobuma lihatoodetest. "Teisi asju ma kuigipalju ostan, aga vähem," sõnas ta.

"Pensionäri asi. Vaatad ikka nii, et kaubal aeg täis, võtad toda, ikka tead, mis on allahinnatud ja soodusega," ütles Tõnu.

"Toidupoodide hinnad on ikka rängad. Isegi koeratoit on väga kallis, oleks koeratoitki võinud olla natukese parem. /.../ Kuidagiviisi saan hakkama. Üle 400 saan pensioni ja sellega pean kuidagi välja tulema," ütles Ata.

Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eametsa sõnul on valdkondi, mis praegust hinnatõusu mõjutavad tavapärasest rohkem. Mõju avaldavad nii kasvanud energia hinnad kui ka Ukrainas toimuvast sõjast tingitud toorainete puudus nii toiduainete, ehituse kui ka tootmissektoris.

"Neid valdkondi, mille kaudu hinnatõus inimesteni jõuab, on rohkem kui me tavaliselt oleme näinud. Kui me vaatame üldist tarbijahinnaindeksit, siis jah, sellised hinnatõusud jäävad meil ikkagi 1990. aastatesse. Niisuguseid kümne- ja 12-protsendiseid hinnatõuse me ei ole ikka väga-väga ammu näinud. Millega me peame ennast harjutama, on see, et hinnad on läinud nüüd kallimaks ja nad jäävadki kallimaks," rääkis Eamets.

Lisaks eratarbijatele on suurenenud kulud ka ettevõtetel. Kui prognooside alusel võiks teisest pensionisambast välja võetud raha tarbimist elavdada ja ettevõtete käivet kasvatada, siis piirkondades, kus on sissetulekud madalamad, nähakse tarbimise kasvu vähetõenäoliselt. Näiteks Lähtel asuva Pargi poe juhataja Ly Muttiku sõnul on selgelt näha, kuidas poekülastajad teevad juba praegu vähem emotsioonioste.

"Kindlasti neid tooteid, mida inimesed lubasid endale varem, nad enam nii palju lubada ei saa. Tuleb ikka rohkem põhitoiduainet: leib, piim, vorst," ütles ta.

Seda, et oste tehakse poodides läbimõeldumalt, kinnitavad paljud pered. Samas on ka leibkondi, mis on juba varem kriisi ajal kulud miinimumini viinud ja nii on praegu raske leida toidu arvelt kokkuhoidmise kohti. Kuue lapse ema Triinu Jairuse sõnul saab nende pere hinnatõusuga hakkama, kuid lasterikaste perede liidu liikmete seas tehtud küsitluse põhjal on tema sõnul paljud pidanud elukorraldust tuntavalt muutma.

"Kurb on see, et igapäevaste kulutuste pealt ei kannata enam kokku hoida. Need on niigi viidud üsna miinimumini, optimeeritud ja siis hakatakse kokku hoidma teiste kohtade pealt. Hakatakse kokku hoidma ühise aja pealt, erinevad väljasõidud perega jäävad ära seetõttu, ei saa enam mõelda, et nüüd läheme perega Riiga loomaaeda, vaid selle asemel peab leidma lähema koha. Sellist vabadust on peredel vähemaks jäänud," selgitas Jairus.

Lisaks toidule on praegu märkimisväärselt kulusid kasvatanud ka kütusehinnad. Eriti teravalt mõjutab see peresid, kellel on igapäevane vajadus sõidutada lapsi väiksemast kohast piirkonnakooli või huviringidesse. Näiteks perel, kellel asub kool 15 kilomeetri kaugusel, läheb ühe lapse kooli ja tagasi sõidutamine kuus maksma ligi 120 eurot. Kui lapsi on aga palju ja sõita on vaja eri aegadel, on kulud märkimisväärselt suuremad. Nii on paljud pered vähendanud oma sõite ja võimaluse korral on lapsed ühistranspordiga sõitma suunatud.

"Autosõite natukene rohkem planeerime. Iga telefonikõne peale, kui laps ütleb, et ma ei jõua bussi oodata, tule mulle järele, ei reageeri, vaid tegelikult on täiesti võimalik ikkagi liikuda ühistranspordiga. /.../ Mul praegu on see võimalus, et ma olen lastega kodus ja kuna on vaja ka poes käia üsna sageli, siis ma ühendan lihtsalt laste lõunased jalutuskäigud poes käiguga, et ma ei peaks eraldi sõitma autoga poodi. Aga üldiselt peredel, nii palju kui ma uurisin, on erinevate kütusefirmade kütusekaarte ja sooduspakkumisi, neid jälgitakse hästi palju ka, kus on soodsam," rääkis Jairus.

Samuti on muudetud elektri tarbimise harjumusi. Nii jälgivad Jairuse sõnul paljud pered endiselt elektri hindu ja ajatavad näiteks pesupesemise ajale, mil elekter on soodsam.

Ka Raul Eamets kinnitab, et tarbimisharjumuste muutumine on hinnatõuse arvestades paratamatu.

"Nii kiire hinnatõus tabab just madalama sissetulekuga gruppe, kes saavad madalamat palka, alla keskmist Eesti palka. Kindlasti mõjutab see ka mingil määral pensionäre, sest mingid asjad on meil indekseeritud inflatsiooniga, aga näiteks palgad või miinimumpalgad ei ole ja ma kardan küll, et lähiaastatel, vähemasti sel aastal palgakasv jääb hinnakasvule alla. /.../ Suhteline vaesus võib suureneda. Me täna ei oska seda öelda, millises mahus ja see sõltub ka sellest, kui palju riik mingisuguseid toetusmeetmeid rakendab," rääkis Eamets.

Võimalike toetuste peale valitsus juba mõtleb. Eametsa sõnul on siiani paljud riigid otsustanud aktsiiside langetuse kasuks.

"Kui vaadata rahvusvahelist kogemust, siis aktsiiside langetamine on olnud suhteliselt populaarne meede. Ja mitte ainult aktsiisid, vaid paljud riigid on kasutanud ka käibemaksu alandamist teatud elementaarsetele, näiteks toidukaupadele. See on ilmselgelt poliitiline otsus ja poliitiliste valikute küsimus, siin ei ole õigeid või valesid otsuseid. Kindlasti me peame arvestama ka sellega, et järgmisel aastal on tulemas valimised ja seetõttu võib mingeid taolisi otsuseid kindlasti sügisel oodata, sest tavaliselt tehakse enne valimisi sedalaadi poliitilisi otsuseid," selgitas Eamets.

Kuigi poliitikutel võib olla valimiste tuules kiusatus teha populistlikke otsuseid, tuleks Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul olla ettevaatlik suurele osale ühiskonnast hinnatõusu hüvitamisega ja tähelepanu tuleks pöörata eelkõige kõige haavatavamas seisus inimeste toetamisele. Seda selleks, et vältida hinnatõusule hoo juurde andmist.

Eametsa sõnul võib eesolev sügis kujuneda küll üheks raskemaks, kuid nii toetuste kui ka töökoha hoidmise abil võiks hinnatõusu mõju ikkagi leevendust saada.

"Nagu tavaliselt kriiside puhul, on alati asjakohane meenutada seda soovitust, et töökoht peaks olema olemas. Probleemid algavad siis, kui inimesed kaotavad töö ja püsiva sissetuleku. Nii kaua kui on töö ja sissetulek, siis on põhimõtteliselt võimalik igasugustest probleemidest jagu saada," sõnas Eamets.