Saks: aktiivne ründetegevus Ukraina idarindel võib kesta kaks nädalat
Venemaa aktiivne ründetegevus Ida-Ukrainas võib kesta veel umbes kaks nädalat, hindas julgeolekuekspert Rainer Saks "Terevisioonis".
"Ega Venemaal seda Ukraina sõjaväe purustamist kuhugi lükata ei ole. Nad on selle pealetungiga alustanud mõned päevad tagasi, nüüd see jõudnud aktiivsesse faasi. Kui sellele peaks järgnema maavägede edasitungi katse ja vaadates seda väegrupeeringut, mida nad on sinna koondanud, siis kaks nädalat võivad nad suuta aktiivsust näidata, aga mitte palju kauem," ütles Saks.
Saks rääkis, et esmaspäeva õhtul alanud Venemaa poolsele tulelöögile järgnenu kohta napib andmeid.
"Praegu tundub, et tulelöök oli eile õhtusel ajal ja ilmselt valges Vene väed grupeerivad pealetungiks ja tõenäoliselt üritavad seda ka alustada. Aga see on praegu just juhtumas ja me ei tea, mis seal tegelikult sünnib," lausus Saks.
Saks rääkis, et Ukraina on vastupanuks pikalt valmistunud ja infot selle kohta palju jaganud ei ole. "Raske öelda. See selgub nüüd lähema kolme-nelja päeva jooksul, et kas nad olid suutnud selle võimekuse piisavalt hästi üles ehitada," sõnas Saks.
Saks rääkis, et Mariupoli metallitehase ala on võetud kaitsepositsiooniks selle tõttu, et seda kasutatakse baaslaagrina. "Ta on ilmselt selline territoorium, mida on kõige mugavam hoida. Nende kõige suurem probleem on õhurünnakud. Aga ma rõhutan, et lahingud ei käi ainult seal Azovstali piirkonnas. Sinna jäänud võitlejad ikkagi veel korraldavad ka reide mööda linna. See võitlus ei käi ainult kitsal ja lokaliseeritud alal, vaid märksa laiemas ulatuses," rääkis Saks.
Saksa sõnul on Aasovi pataljoni kaitsepositsioonid põhjalikult ette valmistatud ja vastasele vallutamise mõttes väga ebamugavad.
"See, mis teeb kaitsjate olukorra kõige raskemaks, ei ole niivõrd isegi toiduainete puudus või varustuse puudus, vaid see, et seal on veel ka tsiviilelanikke, kes ilmselgelt ei lase neil kaitsta n-ö täie jõuga. See teeb selle võitluse kõige traagilisemaks," ütles ta.
Saksa sõnul ei ole aga ka teada, millal katkes viimane varustusliin Mariupoli kaitsjatele. "Praegu tundub tõepoolest, et toimivaid varustuskanaleid enam ei ole. Aga ma arvan, et sõjamoona käsitulirelvade ja kergema relvastuse jaoks võib sinna varuda väga pikaks ajaks. Küsimus on selles, kas kaitsjad suudavad hävitada vastase soomustehnikat, mis on nende jaoks kõige ebameeldivam element rünnakute puhul."
Saks rääkis veel, et Mariupoli vallutamine teeks venelaste lõunarinde grupeeringu olukorra varustamise mõttes küll lihtsamaks, aga suurt pilti vaadates ta väga olulist tähtsust ei oma. "See on pigem sümboolse tähendusega punkt, mis sümboliseerib Ukraina sõdurite meelekindlust ja on häbiplekk Vene armeele, kes ei suuda sellise vastupanu koldega toime tulla," ütles Saks.
Saksa sõnul ei saa Ukraina praegu riskide Mariupolisse vägede juurde saatmisega, sest Venemaa sellist avantüristlikku pealetungi just ootabki. "See võib muutuda Ukraina jaoks väga ohvriterohkeks ja kokkuvõttes kontraproduktiivseks," märkis ta.
"Mariupoli lahingut ei pruugi Ukraina pool võita Mariupoli linna all, vaid võib-olla hõivates mingid muud olulisemad alad, mis sunnivad Vene vägesid sealt piirkonnast taanduma. Kui ukrainlased suudaks hõlvata Melitopoli ja veel mõned linnad Aasovi põhjakaldal, siis Mariupoli vallutamisel venelaste jaoks ei ole enam mingisugust mõtet," lisas Saks.
Lõunapoolsete alade tagasi saamisel valmistavad ukrainlaste jaoks kõige suuremaid ebameeldivusi venelaste õhurünnakud ja raketirünnakud ning pidevad suurtükkide rünnakud.
Suur probleem ukrainlaste jaoks on seni olnud Saksa sõnul raskerelvastuse puudumine nii soomustehnika kui ka suurtükiveo osas. "Mingeid tarneid on nüüd läänest tulnud, aga ei ole aru saada, kas neid on suudetud sõjategevuses juba rakendada," lausus Saks.
Toimetaja: Aleksander Krjukov