Rajatava Tallinna haigla tuleviku kohal hõljub suur küsimustepilv. Kas projekt läheb kallimaks kolm või 50 protsenti? Kas reformierakond on valmis riigi rahaga Tallinnale appi minema? Mis saab, kui haigla ehitamine venima jääb? Ainult üks asi on kindlam. Taasterahastus, kust Tallinna haiglale tuge oodatakse, väheneb Eesti osa 120 miljoni euro võrra.

Märtsi keskel sai avalikuks mitu olulist hinnauudist. Tartu kultuurimaja hinnaprognoos kerkis 60 miljonilt 97 miljonini. Pärnu sillaehitus jäeti lootusetu hanketulemuse pärast katki. Tallinna abilinnapea Andrei Novikov tõdes, et osa investeeringuid tuleb lihtsalt maha tõmmata.

Samal ajal saatis pealinna meer Mihhail Kõlvart oma info riigieelarve strateegia läbirääkimistele. Varasemale hinnangule, et Tallinna Haigla läheb maksma 520 miljonit eurot, oli juurde arvutatud vaid pisut rohkem kui kolmeprotsendiline kallinemine. Uueks hinnaks nimetas Kõlvart 538 miljonit.

Tallinna haigla finantsjuht Ebe Nõmm selgitas, et linn kasutab oma arvutustes rahandusministeeriumist saadud ehitushinna indeksit. "Tegelikkuses on see ehitushinna indeks eelmise aasta sügisene prognoos," sõnas Nõmm, kelle sõnul peaks linn saama varsti uue kevadprognoosiga kokku käiva hinnaindeksi. "Siis saab anda välja uue summa."

Tõenäoliselt pole ka uus summa täpne, sest täpseid numbreid ei oska praegu mitte keegi pakkuda. Rahandusministeeriumis on spetsialiste, kes usuvad, et ehitushinnad kerkivad 50 protsenti.

Kiik: riik peab aitama 100 või 150 miljoniga

Selles määramatuses läks Kõlvart erakonnakaaslase Tanel Kiige juurde ja pakkus, et riik ja linn võiks haigla kahasse ehitada. Õigemini 280 miljonit peaks tulema Euroopa Liidult, aga ülejäänust leiab poole linn, teise poole riik.

"Enam kui 50 protsenti haiglakoormusest saab olema patsiendid väljastpoolt Tallinna haldusterritooriumit. See projekt on üleriigilise tähendusega igal juhul," sõnas Kõlvart.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik oli Kõlvartiga päri. Haigla peab raha saama. "Tegemist on tervishoiu vaates selle sajandi kõige olulisema investeeringuga, kõige olulisema projektiga," rõhutas Kiik. "Mõistlik on siin ka riigil vähemalt suurusjärgus 100 kuni 150 miljoni euroga, vajadusel veel suuremas mahus projekti sisse tulla."

Mida see "suuremas mahus" tähendab, ei julge ka Kiik pakkuda. Kaevetöödeks, vee- ja elektrivarustuse tagamiseks ning raudbetoonkonstruktsioonide tarnimiseks plaanitakse lepingud sõlmida järgmise aasta viimases kvartalis. Ehitusleping tuleb allkirjastada 2024. aasta esimeses kvartalis. Siis selguvad ka lõplikud hinnad.

Mõned päevad pärast oma esimest kirja tõstis Kõlvart panuseid. Ukraina kogemus näitas tema sõnul, et haigla vajab hädasti teist keldrikorrust, kuhu saaks mahutada kuni 500 voodikohta. Lisakorrus maksaks Tallinna arvutuste järgi 47,4 miljonit eurot. Kui palju rohkem see tegelikult maksaks, ei tea keegi.

"Algselt tegelikult projektis oligi kaks maa-alust korrust, millest loobuti," rääkis Kiik, kelle sõnul tuleks ka keldriraha leida. "Kui juba see projekt ette võtta, siis on mõistlik ta teha ära korralikult, mitte kuidagimoodi pooliku lahendusena."

Tallinna koalitsioonilepingu prioriteet

Aga kas kuskil ikkagi on piir, millest rohkem ei peaks linn ega riik haigla eest maksma? Kõlvart ütles, et kui Tallinna haiglat ei ehitata, siis tuleks renoveerida tänased Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaiglad.

"Aga selleks, et meditsiin areneks, on vaja uusi tehnoloogiaid. Ja selleks, et uusi tehnoloogiaid rakendada, on vaja ka vastavat keskkonda luua ja see tähendab niikuinii uut haiglat," rõhutas Kõlvart. "Mina arvan, et see oleks strateegiliselt väga vale otsus, kui me peaksime praegu sellest loobuma."

Kiik lisas, et kui Tallinna haiglat ei ehitata, väheneb ka inimeste huvi tervishoiuvaldkonnas töötada. "Mina ei toeta Tallinna haigla investeeringu edasilükkamist," kinnitas Kiik. "Tegemist on investeeringuga, mis oleks tulnud juba aastate eest ära teha."

Ka keskerakonna partner Tallinna linnavalitsuses ei ole kitsi. "Eelmise aasta sügisel moodustatud koalitsioonivalitsusele on selle haigla rajamine üks kõige-kõige olulisemaid prioriteete," ütles Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Raimond Kaljulaid.

Siiski loetles Kaljulaid terve rea asju, mis samuti raha vajaks. Püsikulude tõusu toovad nii Ukraina sõjapõgenikud kui ka energiakulude kasv. Linna bilansis on tuhatkond hoonet, mis vajavad nii kütet kui ka elektrit. Pealegi ei saa teisi investeeringuid tegemata jätta. Lasteaiad tahaks remontimist, tänavad lappimist, koolimajad juurdeehitisi. Seda kõike tuleb Kaljulaidi sõnul vaadata koosmõjus.

"Tallinna haigla ehitusele head alternatiivi ei ole," lisas Kaljulaid samas. "Kui mõelda, mida võiks teha selle asemel, siis olemasoleva hoonepargi rekonstrueerimine, ma arvan, see ei ole nii hea valik."

Michal: linn vaadaku, kas saab väiksema haigla teha

Keskerakonna partner riigitüüri juures nii lahke pole. Aasta tagasi ütles rahandusminister reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus, et riik ei kavatse raha anda, kuna haigla kuulub linnale.

Ka suvel, kui Euroopa Komisjon haiglaprojekti viimaks heaks kiitis, rõhutas rahandusminister, et edasine sõltub ainult Tallinnast.

Reformierakonna juhatuse liige ja Tallinna fraktsiooni juht Kristen Michal tuletas meelde, et riik oli ju see, kes leidis taastefondist 280 miljonit eurot euroraha.

"See on väga oluline osa," rääkis Michal, ning märkis, et Ukraina sõda on toonud riigile ka terve rea lisakulusid. "Linnal tuleks otsida täiendavaid võimalusi, et mis on need mittevajalikud varad, mida linnas müüa, kuidas linn ise hakkama saab. Ma tuletan meelde, linnaeelarve on isegi ligi miljard."

Projekti oodatav kallinemine ei muuda reformierakondlast heldemaks. Mis sest, et koalitsioonipartner Kiik on rahastamisvajaduses veendunud. "Kui Tanel Kiik sellise ettepaneku teeb, siis Tanel Kiik kindlasti ka mõtleb välja, kust seda raha võtta," sõnas Michal.

Ta ei ole haigla vastu. Vastupidi, aastate jooksul on Kristen Michal uue haigla tähtsust korduvalt rõhutanud. Aga erinevalt Kiigest ja Kõlvartist, kes usuvad, et praegu on paslik projekti mahtu kasvatada, tõmbaks Michal plaane koomale.

"Tartu näiteks andis teada, et kuna SÜKU hoone maht ja hinnad on läinud üles, siis nad tegelikult vaatavad selle projekti ja mahu üle. Samamoodi peaks ka Tallinn hakkama saama," sõnas Michal, kelle hinnangul võiks linnavalitsus edasisi plaane tehes nõu pidada Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga.

Reformierakonna tõrkus ei pruugi siiski ehitusplaanidele kriipsu peale tõmmata. "Kindlasti need läbirääkimised ja arutelud saavad olema nii praeguses valitsuses kui ka järgmistes valitsustes, mis pärast parlamendivalimisi tööd alustavad," rääkis Tanel Kiik, kes tuletas meelde, et suurem osa haiglaga seotud kulutusi tehakse just järgmise valitsuse ajal.

Eurorahade ajaraami praegused reeglid venitada ei luba

Siiski on otsuseid, millega venitada ei saa, sest aega on Tallinna haigla rajajatel peaaegu niisama vähe kui raha. Taasterahastu, kust linn loodab saada 280 miljonit, on väga kindlate raamidega. Sisuliselt jälgib Euroopa Komisjon haigla ehitamist kvartalite kaupa ja kui kusagil tekib lubatust suurem viivitus, jäävad maksed seisma.

"Me soovime ka pöörduda selle ettepanekuga, et periood selleks, et Euroopa vahendeid kasutada, oleks pikem," rääkis Kõlvart, kelle sõnul nihutaks maa-aluse lisakorruse rajamine tööde lõppu poole aasta võrra edasi.

Rahandusministeeriumi RRF-i projektijuht Triin Tomingas kinnitas aga, et kõik projektid peavad lõppema 2026. aasta lõpuks. Pärast seda ei saa fondist enam ühtegi senti.

"Seda lootust meil ei ole, et RRF-i ajaraam pikeneks. See tuleneb juba fondi määrusest, mis on liikmesriikide poolt ja Euroopa Parlamendis paika vaieldud," rääkis Tomingas. "Siin ma ei näe, et oleks üle Euroopa liikmesriikide poolt nii massiivne surve, et seda ajaraami mindaks pikendama."

Tomingas lisas, et teoreetiliselt võiks Euroopa Komisjonile pakkuda, et 2026. aasta lõpuks ning euroraha toel rajataks osa haiglast ning viimase otsa ehitaks linn juba iseseisvalt. "Aga need saavad kindlasti olema väga keerulised läbirääkimised siis, et kas komisjon on nõus rahastama poolikut projekti."

Euroraha tuleb 120 miljonit plaanitust vähem

Juhised selle kohta, kuidas taastekavades sõlmitud kokkuleppeid muuta, peaks liikmesriigid saama maikuus. Aga RRF-iga seotud küsimustepuntras on Tallinna haigla ajakava kõigest üks umbsõlm.

"Meie toetusmaht kukub suurusjärku 862 miljonit eurot. Meie kava maht täna on 982 ja pool miljonit eurot," sõnas Tomingas. Ehk üleöö haihtub meie jaoks 120 miljonit eurot.

Tegelikult pole see suur üllatus. Taasterahastu suurus sõltub iga liikmesriigi jaoks kahest komponendist. Eestile oli algusest peale kindel umbes 760 miljonit eurot. Ülejäänu arvutatakse selle järgi, kuidas on meie majandusel võrreldes koroonaeelse ajaga läinud. Kuna 2020. ja 2021. aastal läks meil hulga paremini kui teistel liikmesriikidel, saamegi nüüd oodatust vähem raha.

Valitsuse liikmetelt küsiti juba taastekava koostamise ajal, mida teha siis, kui hoolega kaalutud tegevusi tuleb ühel hetkel koomale tõmmata. Toona  polnud keegi valmis vastama. Aga nüüd ollakse veel keerulisema ülesande ees. Lisaks sellele, et raha on vähem, muutub kõik ka ootamatu kiirusega kallimaks.

"Meie eksperdid on täna arvamusel, et isegi, kui turuolud stabiliseeruvad, siis hinnalangust see kaasa ei too. Hinnasurvet allapoole ette näha ei ole. Tänane seis pigem viitab sellisele 50-protsendilisele hinnakasvule," sõna Tomingas.

50-protsendilist hinnakasvu on oodata suurte ehitusprojektide puhul. Igas valdkonnas nii suurt hinnatõusu pole. Näiteks digipöördega seotud toetusmeetmetes saaks sama raha eest tõenäoliselt 20 kuni 25 protsenti vähem teenust.

Riske aitaks maandada suurprojektide kärpimine

Niisiis, peagi tuleb valitsusel otsustada, mida teha. Üks võimalus oleks omaosalust tublisti kasvatada ja kõik taastekavas lubatu ära teha. Teine võimalus oleks kärpida. Triin Tomingas märkis, et igalt realt proportsionaalselt kärpida poleks tõenäoliselt mõistlik. Tema sõnul tuleb raha lugedes ka vaadata, kas kõik lubatu õigeks ajaks tehtud saab.

"Peabki hindama, kuidas ikkagi oleks kõige mõistlikum neid riske maandada. Seda nii rahaliselt kui ajaliselt," rääkis Tomingas. "Ning selles vaates peaks pilgu suunama võib-olla nendele suurtele taristuinvesteeringutele, kus lisaks rahalisele riskile on ka see ajaline risk märkimisväärselt suurem."

"Olen küll seda meelt, et Tallinna haigla rahastus peab jääma kokkulepitud tasemele, ehk 280 miljonit eurot Euroopa Liidu poolt," ütles seepeale Tanel Kiik.

Triin Tomingas rahustab, et võimalikke suurprojekte, mille taasterahastu osa vajadusel kärpida, on teisigi.

"Meil on seal suurtest ehitistest Ülemiste ühisterminal, meil on Rohuküla raudtee, Tallinna Vanasadama tramm," loetles Tomingas. "Nende kõigiga kaasneb tegelikult võrdne risk. Ehk kui need ajakavas ei edene, siis meie toetuse väljamaksed peatuvad."