Veel kevadel lootis Tallinna linnavalitsus, et uue suurhaigla projekti saab kätte maksimaalselt 11 miljoni euro eest. Hange kukkus läbi, sest kõik osalejad soovisid oluliselt rohkem raha. Uue hanke eeldatav maksumus kergitati kaks korda kõrgemale ja näib, et nüüd liigub linn tasapisi lepingu poole.

Kaheksast pakkujast olid dokumendid korras seitsmel. Ja neist parimat hinda küsisid Itaalia ettevõtted ATIproject srl ja 3TI Progetti, kes lubavad projekteerimistöö ära teha 17,5 miljoni euro eest. Itaallaste kõige tugevam külg oligi odav hind, mille eest said nad tabelisse maksimaalsed 44 punkti.

Tallinna linnakantsleri Kairi Vaheri sõnul jäi suurem osa pakkumisi 23 ja 25 miljoni euro vahele.

"Võimalik, et võitjal on teatud eelis läbi oma suure rahvusvahelise kontori olemasolu ja kogemuste," pakkus Vaher põhjuse, miks võisid itaallased kõige vähem raha küsida. "Ja teistpidi, võimalik, et osadel büroodel ei ole täpselt sellist kogemust ja ettekujutust, kui palju kulusid see projekteerimine nõuab. Ja sellest tulenevalt oma riskide maandamiseks nad hinnastavad selle töö sellevõrra kallimalt," lisas Vaher.

 Pakkujatele jagati punkte mitmes erinevas kategoorias.  Näiteks selle eest, kui pädevad on neil tehniliste süsteemide projekteerijad, võis saada maksimaalselt kuus punkti. Itaallased võtsid sealt pisut üle kolme punkti.

Eesti ettevõtetele 40 000 eurone preemia

Ülejäänud punktid jagati nelja kriteeriumi järgi, mis kõik seati ühisnimetaja "ruumiline ja arhitektuuriline kvaliteet" alla.  Seal noppisid itaallased viiekümnest punktis 31,1 ja saavutasid teise koha. Tegemist oligi omamoodi minivõistlusega, mille võitjale anti 40 000 eurone auhind.

Minivõistluse võitis Eesti ettevõtete EstKONSULT ja Arhitekt11 OÜ ühispakkumine 43,2 punktiga. EstKONSULTi juht Heiki Meos ütles, et võidu tõi neile parim võimalik meeskond ja selge arusaam tellija soovidest.

"Sellega saigi peaaegu lõpuni vaeva nähtud, et asi oleks funktsionaalne nii hoone ehitamise mõttes kui ka hilisema funktsioneerimise mõttes," rääkis Meos. "Ehitamise mõttes on oluline see, et need tähtajad kõik alates projekteerimisest kuni ehitise valmimiseni on suhteliselt lühikesed. Ja teisipidi, et lõpptulemus oleks niisugune, nagu lähteülesandes kirjeldatud."

Lõplikus punktitabelis sai EstKONSULTi veetud konsortsium 73,8 punkti ja jäi  Itaalia ettevõtetele 4,7 punktiga alla. Saatuslikuks sai ligi 30 miljoni eurone hind. Heiki Meos ütles, et alla selle ei saanud nad kuidagi küsida.

"Kuna me teadsime, mida tellija eeldab ja tahab, mida oli päris palju seal lähteülesandes, siis tänu sellele meie hind oli päris kõrge," märkis Meos.

Et seda mõttekäiku mõista, tuleb kategooria "ruumiline ja arhitektuurne kvaliteet" omakorda juppideks võtta.

Kuni 12 punkti võis saada selle eest, kuivõrd palju kogemust on juhtival arhitektil haiglahoonete projekteerimisel. EstKONSULTil läks seal väga hästi, samuti itaallastel, kes kogusid ligi kümme punkti. Sisuliselt mõõdeti kogemust ruutmeetrites. Ehk rohkem punkte sai see, kes on viimase 15 aasta jooksul osalenud suurema arvu haiglaruutmeetrite projekteerimisel.

"On olemas väikseid haiglaid, mis võib-olla ühte väikest piirkonda teenindavad. Ja siis on sellised suured aktiivravihaiglad," selgitas Kairi Vaher. "Tallinna haigla näol on tegemist väga suure aktiivravihaiglaga ning seal on kindlasti oluline see suure haigla projekteerimise kogemus."

ATIproject srl vedas muuhulgas Taani suuruselt kolmanda linna Odense ülikoolihaigla projekteerimist. 250 000 ruutmeetrise põrandapinnaga haigla peaks valmima tuleval aastal.

Kuuldavasti sai just ruutmeetrite küsimus üheks põhiliseks komistuskiviks hankes kolmandaks jäänud konsortsiumile, kuhu kuulusid OÜ Srkel&Mall ja OÜ Keskkonnaprojekt. Nende lõpptulemus oli 65,4 punkti, mis andis kolmanda koha.

Itaallaste kontseptsioon sai võimalikest punktidest pooled

Pakkumiste ruumilise ja arhitektuurse kvaliteedi puhul mängis kõige suuremat rolli haigla hoone arhitektuurne ja maastikuarhitektuurne kontseptsioon. Selle eest võis saada kuni kolmkümmend punkti ja siin olid EstKONSULT ja Arhitekt11 eriti edukad. Spordikommentaator võiks koguni öelda, et natuke veel ja meie omad oleks itaallaste odava hinnaga saavutatud vahe pea-aegu kinni jooksunud.

"Ma arvan, et tõsiseks kaalukeeleks nende punktide juures ongi just haigla tehnoloogiline läbilahendatus," ütles Heiki Meos. "See visioon, mis oli lähteülesandena ette antud, seal oli päris mitmeid puuduseid, mis ei lasknud sellel hoonel õigesti funktsioneerida meie arvates. Ja me tegime seda kuni viimase hetkeni ikka ümber ja ümber. Ja ma usun, et see võis olla, mis meile kõige rohkem edu tõi."

Heiki Meose sõnul nähti kontseptsiooniga nii palju vaeva, et 40 000-eurone võidusumma hankel osalemise kulusid päriselt ära ei kata.

Itaallaste kontseptsioon sai kolmekümnest võimalikust punktist kõigest 15,7 punkti. Kontseptsioone hinnates sai iga hankekomisjoni liige anda 10, 20 või 30 punkti ja punktide andmise alused on hankedokumentides lahti kirjutatud.

Lihtsustatult, 15,7 punkti saab siis, kui seitsmest komisjoni liikmest neli arvavad, et kontseptsioon vastab üldjoontes hankija poolt riigihanke alusdokumentides määratud eesmärkidele ja ootustele ning ülejäänud kolm arvavad, et kontseptsioon vastab neile eesmärkidele ja ootustele vaid vähesel määral.

Kairi Vaher madalaid punkte saanud kontseptsioonis probleemi ei näe ning rõhutab, et ruumilise ja arhitektuurse kvaliteedi kategoorias kokku tulid itaallased teisele kohale.

"Projekteerimise käigus on võimalik seda [kontseptsiooni] koostöös tellijaga vajadusel veel kohendada ja saame kindlasti sellise arhitektuurse ja ruumilise lahenduse," usub Vaher.

Vaher märkis, et tema teada küsis komisjon hanke võitjalt ka lisaandmeid, et olla kindel, kas ettevõtted ikka on kogu eesootava tööpõlluga arvestanud.

"Ning pakkuja on meile selgelt öelnud, et ta on aru saanud hanke objektist täielikult, ta on arvestanud kõikide nende töödega ning nende pakkumine on tõepoolest 17,5 miljonit," ütles Vaher.

Kopp maasse juba järgmise aasta lõpus

Tuleval nädal kukub hanketulemuste vaidlustamiseks antud tähtaeg. Siis loodab linn hanke võitjatega lepingu sõlmida ja erinevad arhitektuurilised kontseptsioonid vaatamiseks välja panna.

Tallinna linnavalitsus pole teinud saladust, et haigla rajamisega ei saa viivitada. Riik loodab Tallinna haiglat rahastada Euroopa taastefondi abil. Kogu fondi raha peab olema lepingutega seotud 2023. aasta lõpuks ja raha tuleb ära kasutada 2026. aasta augustiks.

Tööde graafik oli pingeline juba kevadel kuid kaks järjestikku läbikukkunud projekteerimishanget muutsid olukorra veel keerulisemaks. Enne uut hanget otsiti võimalusi erinevaid töid ühele ajale planeerida.

Rääkides, kuidas haigla kiiremini valmis saaks, märkis Vaher, et suur hoone rajatakse paepinnasele. "Kus on päris suur aja- ja ressursikulu seoses süvise tegemisega, mistõttu me oleme arvamusel, et selle hankega me võiksime oluliselt varem alustada kui kogu Tallinna haigla ehitushankega," ütles Vaher.

Ehk haigla enda ehitushanke ajaks võiks vundamendiauk juba valmis olla. "Sellega on võimalik kokku hoida kaheksa kuni kaksteist kuud," lisas Vaher.

Kui varem plaaniti ehitusega algust teha 2023. aasta lõpus siis nüüd on süvendi rajamine planeeritud 2022. aasta detsembrist 2023. aasta augustini. Haiglahoone ehitamine peaks algama 2024. aasta veebruaris.

"Oleme arutanud ka sellise võimaluse üle, et teha ka eraldi suur betoonihange. Et siis, kui meil ehitushanke võitja on teada, on tal ka olemas betooni hind ja ajagraafik, millal see betoon on talle võimalik tarnida," rääkis Vaher.

Eraldi hankeid võidakse teha ka kinnistuväliste trasside ja teede rajamiseks. Tallinna haigla eeldatav kogumaksumus on 520 miljonit eurot. Sellest planeerimise, projekteerimise ja ehituse kavandatav maksumus on 450 miljonit eurot ning investeering seadmetesse 70 miljonit eurot.