Praegu on Tallinn Lasnamäe veerele rajatava haigla maksumuseks koos ehituse ja vajaliku sisseseadega arvestanud 538 miljonit eurot. Haigla ehitamist toetab 280 miljoni euroga Euroopa Liit.

Lisaks tahetakse haiglale teha võimalikku sõjaolukorda arvestades seni kavandatud ühe asemel kaks lisakorrust. See  võimaldaks Tallinna haiglat üle-eestilise kriisihaiglana kasutada.

"Praeguste kalkulatsioonide põhjal tuleks otsa suurusjärk 50 miljonit eurot ja sellega ehitatakse täiendavalt 22 000 ruutmeetrit maa-alust korrust, kus oleks võimalik 500 voodikohta tuua vajadusel  maa-alusele korrusele ja kolida ümber ka kogu operatsiooniplokk," rääkis Tallinna linnakantsler Kairi Vaher.

Euroopa Liidu rahastuse saamiseks  jälgitakse ranget ajakava ja ehitis peab valmima 2026. aasta lõpuks. Rahandusministeeriumi nõunik Triin Tomingas ütles, et maa-alune lisakorrus võib tähendada ajapikendust.

"Minule teadaoleva info järgi tekitab lisakorrus ajapikendust ajakavas ehk sellises ajakavas ei ole meil võimalik seda haiglat Euroopa Komisjonile lubada, nagu see praegu taastekavas on fikseeritud," lausus ta.

See tähendaks läbirääkimisi ajakava pikendamise üle, lisas Tomingas.

"Sellisel juhul ilmselt ongi tõenäoline stsenaarium see, et me võtame taastekava lahti ja räägime Euroopa Komisjoniga läbi uuenenud ajakava. Ja need tulemused, mida meil on võimalik 2026. aasta lõpuks välja lubada," ütles ta.

Kas ja mis ulatuses jagatakse linna ja riigi vahel haigla ehitamiseks puudu olev summa, mida Euroopa taasterahastu ei kata, pole veel selge.

"Me väga siiralt loodame ja usume, et riik paneb teise poole osas õla alla ja võtab arvesse seda, et see suur projekt annab riigieelarvesse erakorraliselt tulusid käibemaksu näol suurusjärgus sada miljonit eurot," lausus Vaher.

Tomingas ütles, et otsus lisakorruse kohta tuleb teha lähikuudel.