Dnipro linnapildis kõnelevad sõjast suured siilid, liivakotid ja kontrollpostid. Seal töötavad kõik poed ja söögikohad. "Aktuaalne kaamera" uuris kohalikelt elanikelt, kas rindejoone lähedust on tunda.

"200 kilomeetri kaugusel on Donetsk, kus käib aktiivne sõjategevus. 200 kilomeetrit, see on paar tundi autoga sõita," sõnas Daniil.

"Tunneme muidugi. Me tunneme seda sõja esimesest päevast alates, lihtsalt selle peaaegu kahe kuu jooksul oleme ära harjunud. Oli hirmus ja tahtsin isegi poja Eestisse saata. Eestisse, Tallinnasse, olid sellised plaanid, tal on seal isaliini pidi sugulased," rääkis Olga.

Dnipros räägitakse palju vene keelt. "Aktuaalne kaamera" küsis, mida see meelsuse kohta ütleb.

"Suurem osa inimesi, isegi need, kes räägivad vene keeles, otsustasid minna pärast sõja algust üle ukraina keelele," märkis Daniil.

Dnipro linnapea asetäitja Mõhhailo Lõsenko ütles, et linna jaoks käib praegu juba teine sõda.

"2014. aastal peatas Dnipro linn vene kevade Ukraina territooriumil. Meie jaoks pole see olukord uus asi. Dnipro linnale on see juba teine sõda," sõnas Lõsenko.

Esmaspäeval jõudsid raketiöögid ka Dnipro lähistele. Kohalik ICTV ajakirjanik Inna Lõsak näitas, kuhu need kukkusid ja mida Vene ajakirjandus selle kohta teatas.

"Rakett Kalibr, mis maksab mitu miljonit dollarit, kukkus maamajakesse, no ilmselt oli seal keegi memm. Aga Russia Today, kes teeb igal õhtul kokkuvõtte sellest, kuhu nad pihta said, nimetab seda maamaja – ma tegin endale isegi ekraanitõmmise sellest – taktikaliste rakettide Totška-U remonditehaseks," rääkis Lõsak.

Sõda on paljastanud tõsiasja, et Vene armee ei olegi see, mida arvati.

"See, mida ukrainlased teevad, pole lihtsalt kangelastegu. See on ainuke armee maailmas, saate te aru, maailmas, kes andis vastu hambaid sellele, keda kõik kartsid," ütles Sergei.

Tema sõnul pole süüdi mitte üksnes Venemaa liider Vladimir Putin, vaid kogu vene rahvas.