"Ma arvan, et üsna otsustavad saavad olema järgmised neli-viis päeva. Kui ründaja teatud aja jooksul edu ei saavuta, siis kaitse võimalused saavutada hea tulemus selles lahingus, hakkavad iga päevaga suurenema," rääkis ta "Esimeses stuudios".

"Mõnes mõttes oli niimoodi ka Kiievi all lahingus, kus venelased saavutasid esimese kahe nädala jooksul teatud edu, edasi rünnak pidurdus ja paar nädalat hiljem tekkis juba olukord, kus Ukraina küll väga aeglaselt, väga vaikselt, aga kindlalt hakkas venelasi omakorda tagasi suruma. Ja mingil hetkel jõuti olukorda, kus venelaste jaoks muutus olukord liiga riskantseks ja nad olid sunnitud sealt lahkuma," lisas ta.

Erinevatel andmetel on Vene armeel Ida-Ukrainas 75 kuni 80 pataljoni taktikalist gruppi, aga Kanniku hinnangul ei ole see olla piisav jõud rindejoonest läbimurdmiseks.

"Arvestades, et ukrainlastel pole mehi vastas vähem, pigem isegi natuke rohkem. Kui praegune faas sõjas 24. veebruaril algas, siis olid inimeste arvu poolest pooled umbes võrdsed. Praegu on venelased palju rohkem üksusi kaotanud, ukrainlased on viinud läbi üsna eduka mobilisatsiooni, nendel on tulnud täiendavaid jõudusid rindele. Ma arvan, et inimeste arvus nad venelastele praegu alla ei jää. Ründajal peaks sõjalise loogika järgi olema ikkagi selge ülekaal ka elavjõus," selgitas Kannik.

Tema sõnul on peab Ukraina valima kurnamislahingu, et hakata mõne nädala pärast võimalusel Vene vägedelt oma territooriumi tagasi võtma.

"See peabki olema n-ö kurnamislahing Ukraina poolt, et ründaja kaotab üha rohkem oma varustust, rohkem inimesi- Ja kui see rünnak tulemust ei too, siis tekib kaitsval poolel alati võimalus ka vasturünnakutesse minna. Ma arvan, et Ukrainal tuleb see, järgmine, võib-olla veel üks nädal kindlasti vastu pidada Vene rünnakutele ja siis hakkavad tekkima Ukrainal vasturünnakud Ida-Ukrainas, nagu juhtus Põhja-Ukrainas," rääkis Kannik.

Relvi oleks tulnud hakata Ukrainale saatma juba enne sõda

Kannik rääkis, et kuigi lääne relvaabi jõuab pidevalt Ukrainasse, oleks sellega pidanud juba palju varem alustama.

"Paljude asjadega oleks tulnud alustada palju varem, see on selge. Kui Ameerika luurel oli oktoobriks üsna selge pilt, mida venelased planeerivad, siis oleks võinud suure hulga relvastuse andmisega alustada juba enne sõja algust. Midagi anti, aga oleks võinud paju rohkem anda," rääkis ta.

"Sõja alguses oleks võinud palju rohkem anda. Ukrainlased hakkasid umbes alates kolmandast sõjanädalast rääkima, et nüüd me vajame juba raskerelvastust, et kaitselahingutega saame praegu hakkama, aga kui tahame omakorda hakata okupanti oma territooriumilt välja ajama, siis vajame raskerelvastust - soomukeid, suurtükke, lennukeid, hävitajaid, ründelennukeid. Selles osas on oldud väga aeglased," lisas ta.

Kannik tõdes, et kuigi mõni riik on veel tõrges Ukrainale relvi andma, siis on läinud pilt palju paremaks.

"Lääne-Euroopas on läinud pilt palju paremaks ka sõja algusega võrreldes. Meie traditsioonilised murelapsed, kõige rohkem Saksamaa on oma aruteludes ülejäänud Euroopast maas," sõnas ta.