Marine Le Pen ütles, et 70 protsenti prantslastest usub, et nende elatustase on viimase viie aasta jooksul langenud ning temast saab tsiviilrahu ja rahvusliku vendluse president.

"Peame eelistama prantslasi nende kodumaal," ütles ta.

Macroni sõnul on Prantsusmaal olnud enneolematu kriis, kus Covidile järgnes sõda Euroopas. Ta ütles, et juhtis Prantsusmaa nendest katsumustest läbi ja püüdis muuta Prantsusmaa tugevamaks riigiks.

Esimese vooru hääletus oli "referendum Euroopa ja ilmalikkuse teemal ja selge valiku hetk", ütles Macron.

Elukallidus

Macron väitis jõuliselt, et tema juba jõustunud ettepanekud prantslaste kaitsmiseks inflatsiooni eest – kütusehindade ülempiir ja palgapreemiate maksuvabastus – olid nii õiglasemad kui ka tõhusamad kui Marine Le Peni ideed.

Le Peni sõnul on see pigem tema prioriteet.

"Ma langetan jäädavalt energia käibemaksu. Samuti alandan makse, alla 30-aastastele tulumaksu ei tule." Ta süüdistas Macroni pensioni reaalväärtuse langemises.

Macron ütles, et tema lahendus on kehtestada hindadele ülempiir, mis on kaks korda tõhusam kui maksude langetamine.

Eriarvamusel oldi ka energiahindade langetamises. Macron vaidlustas korduvalt oma oponendi ettepanekud kui teostamatud.

"Ma tahan prantslastele nende raha tagasi anda," lausus Macron.

Venemaa sõda Ukrainas

Macron ütles, et Venemaa läheb saatuslikule teele ning Prantsusmaa ja Euroopa roll on varustada Ukrainat relvade ja laskemoonaga ning võtta vastu põgenikke.

Le Pen, keda kritiseeriti tihedate sidemete pärast Kremliga ja oma parteile kunagi Venemaa pangast üheksa miljoni euro suuruse laenu võtmise eest, hoiatas, et Ukrainale relvade andmine võib muuta Prantsusmaa sõjas kaasosaliseks. Siiski toetas ta oma vastase poliitikat Ukraina abistamisel ja pagulaste vastuvõtmisel.

Le Pen ütles, et on võtnud Venemaa raha, kuna ükski Prantsuse pank tema parteile laenu ei anna.

Macron viitas ka sellele, et Le Pen oli 2014. aastal üks esimesi poliitilisi liidreid, kes tunnistas Krimmi annekteerimist Venemaa poolt.

Euroopa Liit

Marine Le Pen on muutnud oma poliitikat EL-ist lahkumise asemel muutuste otsimiseks EL-i seest.

Ta ütles, et praeguses EL-is ei suuda Prantsusmaa oma huve kaitsta ja ta lõpetab läbirääkimised kaubanduslepingute üle, mis kahjustavad Prantsuse tootjaid ja põllumehi.

Pensioniiga

Emmanuel Macron on öelnud, et Prantsusmaa peab üheksa aasta jooksul tõstma pensionile jäämise iga 62 aastalt 65 aastale, samas kui Le Pen soovib seda hoida 62 aasta peal.

Le Peni sõnul on Macroni ettepanek täiesti talumatu. Ta lubas olla pensionäride suhtes heldem, kuid ei selgitanud, kuidas.

Kliimamuutused

Taastuvenergia on teine ​​teema, kus kaks kandidaati on diametraalselt vastandlikud ja sellest sai üks arutelu kõige elavamaid punkte. Ainus, milles nad ühel meelel olid, on tuumaelektrijaamade juurde ehitamine.

"Te olete kliimaskeptik, see on üsna ilmne," ütles Macron oma rivaalile.

Ainus roheliste presidendikandidaat on kutsunud oma valijaid üles ametisolevat presidenti toetama.

Marine Le Pen väitis aga, et kaupade import tuhandete miilide kauguselt põhjustab kliimamuutusi ja kohapealne tootmine aitaks võidelda globaalse soojenemisega.

"Ei ole midagi hullemat kui tuuleturbiinid," kurtis ta.

Macron väitis vastu, et tema poliitika tugineda fossiilkütuste asendamisel tuumaenergiale oli õige ja taastuvad energiaallikad peavad olema osa kombinatsioonist. "Tuulikud loovad töökohti," lisas ta.

Digitaalne tulevik

Kuigi Macron rääkis Prantsusmaast kui Euroopa suurimast idufirmade riigist, tuletas Le Pen talle meelde, et seda saadet vaatavad ka inimesed, kellel pole ikka veel lairiba- ega internetilevi.

Ta ütles, et tehnoloogiasektor on loonud enamasti odavaid ja ebakindlaid töökohti ning ainus tee õitsengule on tööstus, mis on languses.

Macron eitas seda.

Immigratsioon ja islam

Le Pen asus pealetungile, lubades referendumit selle üle, kes peaks jääma ja kes peaks Prantsusmaalt lahkuma, ning mõistis hukka ebakindlustunnet tekitava anarhistliku ja massilise sisserände.

Seejärel rääkis ta veel ühest oma poliitika põhipunktist, milleks on pearäti kandmise keelamine avalikus kohas, väites, et naised tuleb vabastada "islamistide survest".

Macron väitis, et islami ja islamismi segamine on vale. Ta ütles, et tema poliitika viib kodusõjani ja on Prantsuse väärtuste reetmine. "Politsei jookseks mööda tänavat pearätti kandvate tüdrukute ja kippah'd kandvate [juudi] poiste järel."

See on sallimatu ja ta tõrjuks miljoneid kaasmaalasi nende usu tõttu avalikust ruumist välja, ütles ta.

Põhiseaduse muudatus

Le Peni teine ​​suur poliitika on kodanike referendumid, mille juured olid tema sõnul Macroni eesistumise alguses alanud kollase vesti protestides.

"Peamine probleem pärast teie viieaastast ametiaega on see, et olete riigi poolitanud. Peame Prantsusmaa üles ehitama ja inimesi kokku viima."

Le Pen lubas ka teha lõpu anarhistlikule ja massilisele immigratsioonile Prantsusmaale, väites, et see süvendab kuritegevust.

Arvamusküsitlustes juhib Macron

Vahetult pärast debatti näitas Elabe kiire arvamusküsitlus, et 59 protsenti vaatajatest pidas Macroni veenvamaks, samas kui 39 protsenti vaatajatest oli Le Peni poolt.

"Macron ründas, Le Pen kaitses," kirjutas Prantsuse päevaleht Le Parisien neljapäevases väljaandes.

Vasakpoolse Libérationi esiküljel oli Le Peni foto pealkirjaga "Ikka ei ole ülesandega toime tulnud", sama ajaleht tembeldas Macroni ka ülbeks.

"Milline raiskamine," säutsus valimiste esimeses voorus kolmandaks jäänud Jean-Luc Mélenchon, "riik vääriks paremat."