Nagu presidendivalimiste esimeses voorus kahe nädala eest, on Prantsusmaal ka pühapäeval teises voorus madal aktiivsus – lõunaks oli valimas käinud 26,4 protsenti valijatest. Seda on pea kaks protsenti vähem kui viie aasta eest samal ajal. Madalam on see olnud ajaloos vaid 2002. aastal, mil esimest korda oli teise vooru valimissedelil Jean-Marie Le Pen.

Samas käis näiteks Pariisi 14. linnaosa valimisjaoskonnas pühapäeva hommikul vilgas valimine.

Eriti varakult üritasid häält anda need, kelle jaoks valimisjaoskonda jõudmine on teekond omaette. Järjekorras oli silmatorkavalt palju vanemaid inimesi, kes olid kohale jõudnud käimiskepi, rulaatori, ratastooli või abilise najal. Ent demokraatlik valik on nende jaoks püha üritus, millesse tuleb oma panus anda.

Marine Le Peni valijad on Pariisis selges vähemuses ning paraku ei nõustnud nad oma valikupõhimõtteid rahvusringhäälingule selgitama. Macroni valijad olid aga häälekalt Le Peni vastased.

"Valisin Emmanuel Macroni poolt, sest teisel pool on paremäärmuslik kandidaat, kes paneb muretsema meie demokraatia ja riigi tuleviku pärast," ütles Alexander. Seda, mis juhtuks siis, kui Le Pen võidaks, ta ette kujutada ei soovinud.

Samad mured olid ka Florianil. "Kui Marine Le Pen võidaks, siis see oleks väga murettekitav meie demokraatlike õiguste suhtes. Tema ideed Prantsusmaa jaoks on täiesti vastupidised Emmanuel Macronile. Ta oleks minu arvates ohtlik," ütles Florian.

Samuti Macroni poolt hääletanud Birgitte'i hinnangul peab Prantsusmaa jääma avatud riigiks.

"See on keeruline, sest meil on riik, mis tervitab inimesi. Me ei saa lõigata ära kõiki toetusi välismaalastele, keda meil vaja läheb. On palju töökohtasid, kus töötavad välismaalased ja mida prantslased ei taha teha. Ja nii ongi," sõnas Birgitte.

See, kas võidab Macron või Le Pen peaks hakkama selguma Eesti aja järgi kella üheksa paiku õhtul.