Sellel nädalal heaks kiidetud järjekordse 800 miljoni dollari suuruse julgeolekuabiga saadab USA Ukrainasse 72 haubitsat, laskemoona, taktikalisi droone ja sõidukeid.

USA pealinna Washingtoni külastanud Ukraina peaminister Denõss Šmõgal rõhutas taaskord, et riigil on vaja nii julgeoleku- kui ka humanitaarabi. "Peame toetama inimesi, kes kannatavad piirkondades, kus suured lahingud on lähedal ja jätkuvad. Rohkem kui kümme miljonit inimest kannatavad, sest neil pole toitu, vett, elektrit," ütles ta.

USA presidendi Joe Bideni sõnul kavatseb ta järgmisel nädalal küsida kongressilt lisaraha, et relvatarned Ukrainasse saaksid katkestusteta jätkuda.

"Peame abi saatmist nüüd kiirendama, et aidata Ukrainal Venemaa uueks pealetungiks valmistuda, mis on geograafiliselt väiksem, kuid mitte julmuselt," märkis Biden.

Ukraina abistamiseks on kongressis erakondadeülene toetus, kuigi viimasel ajal on demokraatlikus erakonnas kõlanud üksikud murehüüded, et ameeriklastel puudub täpne ülevaade, kelle kätte saadetud relvad lähevad.

"Kui saadame relvi, siis palume riikidel nõustuda, et nad kasutavad ja haldavad neid teatud viisil, kuid lõppude lõpuks ei suuda me seda kontrollida," sõnas USA Relvastuskontrolli Assotsiatsiooni vanemanalüütik Jeff Abramson.

Tema sõnul on ameeriklaste peamine mure, et relvad liiguvad erinevatel põhjustel Ukrainast välja ja neid kasutatakse hiljem muudes konfliktides.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price ütles, et mõned selle sõja kõige kohutavamad kaadrid ja tunnistused, mis on tõenäoliselt sõjakuriteod, on tulnud Mariupolist: "Need taktikad ja teod näitavad Venemaa vägede hoolimatust inimelude vastu."

Bideni sõnul on ameeriklased andnud ukrainlastele iga Vene tanki kohta kümme tankitõrjesüsteemi.

"Meil ei ole alati võimalik reklaamida kõike, mida koos liitlastega teeme, et toetada Ukraina vabadusvõitlust, aga uuendades Teddy Roosevelti kuulsaid sõnu: "Mõnikord räägime õrnalt, kuid kanname kaasas suurt Javelini."," rääkis Biden.