Grosberg rääkis saates, et suures osas kontrollivad Mariupolit tõepoolest Venemaa relvajõud.

"Nad suutnud sisuliselt linna ümber piirata igast küljest. See osa, mida Vene Föderatsiooni väed ei kontrolli, mida kontrollivad Ukraina üksused, sealhulgas Azovi pataljon, on umbes Lasnamäe või Keila suurune maa-ala. Tohutu labürint. Ühest küljest avatud merele, kus on Musta mere laevastiku laevad," ütles ta.

"Suuremas osas linnas on ikkagi kontroll tõenäoliselt Vene Föderatsiooni üksuste käes. Aga me kindlasti ei saa öelda, et see vallutatud on. Nii kaua, kui on Azovi üksused, Ukraina merejalavägi, sinna n-ö eduka operatsiooni käigus toodud politseinikud, piirivalvurid seal, siis kontrollina seda ei saa võtta," lisas ta.

Selleks, et Venemaa liider Vladimir Putin neljapäeval õnnitles kaitseminister Sergei Šoigud Mariupoli vallutamise eest, võib olla Grosbergi sõnul mitu põhjust.

"Esimene nüanss /.../, et pandi endale tagataskusse kaart, mida operatsiooni edasise ebaõnnestumise korral saaks 9. mail välja käia ja öelda, et näete, Mariupol on "vabastatud". See on väga oluline koht ja ta on väga oluline koht nii sõjalis-strateegiliselt kui ka oma olemuslikult," selgitas ta.

"Teine võimalik nüanss see, et näha oli, et Azovstali territooriumit ja sealt ukrainlasi välja suitsutada ei pruugi olla võimalik järgnevate nädalate jooksul. See venib ja venib ja kaotused tekivad. "Blokeerime ta siis ära, teeme temast teise maailmasõja Leningradi blokaadi ja vaatame edasi, varem või hiljem nad ehk annavad alla". Neid nüansse võib olla palju," rääkis kolonel.

Grosberg lisas, et Venemaa pole sõja enam kui 50 päeva jooksul kuskil veel võitnud. "Ma arvan, et seda edukat millegigi võitmist ei ole ju kogu selle konflikti 50+ päeva jooksul olnud. Ei ole käes neil Harkiv, ei saanud nad Tšernihivit kätte, ei saanud nad Kiievit kätte. Midagi on ju vaja."

Mariupoli kaitsjad on olnud Grosbergi sõnul väga hästi ettevalmistunud. Ta selgitas, et alates 2014. aastast on rindejoon olnud Ida-Ukrainas ning ukrainlased said aru, et see on võtmetähtsusega piirkond, kui sõda peaks kunagi taas algama.

Mariupoli kaitsmisel on tähtis roll Azovi pataljonil. "Ma arvan, et ka see on see, miks väga jõuliselt Mariupolit üldse taheti kätte saada, sest Azov oma olemuslikult oleks olnud väga magus kirss tordil just eelkõige näidata, kuidas natsismi vastu võideldakse, kuidas natsismi võidetakse. Kui Azovi pataljon oleks seal täies osas kätte saadud, see oleks olnud väga suur infooperatsiooni allikas ja psühholoogiline võit Vene Föderatsiooni relvajõududele," arutles Grosberg.

Grosberg loodab, et 9. maiks Vene väed mingit tohutut murrangut Ida-Ukrainas ei saavuta.

"Me teame, et Ukraina tõenäoliselt kõige paremad üksused on just sealsamas ühendoperatsioonide piirkonnas, kus nad on juba kaheksa aastat sõdinud ja see ei ole kindlasti koht, kus saab edundada n-ö hooga ja väga pikki ja kümneid ja sadu kilomeetreid lihtsalt läbi sõita. Kaitse on seal, ma olen enam kui kindel, väga hästi üles ehitatud," rääkis ta.

Küsimus on Grosbergi sõnul selles, milline on Venemaa ajaraamistik. Mida vähem edu on Vene väed etteantud tähtajaks saavutanud, seda brutaalsemaks rünnakutega tõenäoliselt minnakse.

Grosbergi hinnangul palgasõduritel Vene edusammudes olulist rolli pole. "Palgasõdurid on head sõdurid, aga nende peamine eesmärk on palka teenida ja ellu jääda."

Grosbergi hinnangul võib Venemaa aja jooksul oma eesmärgi saavutada.

"Kui (9. mai) ajaraam kõrvale jätta ja öelda, et seda tehakse nii kaua kui kätte saadakse, siis ilmselgelt Ukraina väed kahjuks ikkagi protsentuaalselt kuluvad ilmselt kiiremini kui Vene relvajõud," tõdes ta, selgitades, et näiteks viimase paari nädala jooksul on Ukraina võitlejad pidevalt kaevikutes tule all olnud, aga Vene väed on saanud paar päeva puhata.

"Utreeritult, kui nad saavad Donetski, Luhanski oblasti piirid kätte, suunavad väed Odessa peale, siis see kõik võib olla isegi tehtav," ütles ta.

Grosberg märkis samas, et maa-ala hõivata või kuskile edasi liikuda on aga tunduvalt lihtsam kui seda enda käes hoida.