Saksamaa välisminister Annalena Baerbock käis eelmisel nädalal Lätis, Leedus ja Eestis, et näidata häid liitlassuhteid ajal, mil Euroopas käib sõda ja Venemaa tahab Ukraina justkui maa pealt pühkida. Ukraina vajab enese kaitsmiseks genotsiidi eest relvi.

"Meil ei ole tabusid ei soomukite ega teiste relvade tarnimisel, mida nad vajavad," kinnitas Baerbock.

Sellegipoolest ei hakka ukrainlaste küsitud Leopardi tankid ega lahingumasinad Marder Donbassi poole liikuma.

"Mis puudutab Mardereid, siis me oleme vaadanud, mis meil ladudes on ja meie kaitseväelased on öelnud, et need ei tööta kohe. Me oleme ukrainlastele öelnud, mida meil on vaja teha hoolduseks ja millist laskemoona on vaja. Nii et me vaatame, mida on vaja täiendavalt teha, et neid saaks kasutada. Moodsate Leo tankide puhul on asi väljaõppes," rääkis Baerbock.

Nii pakub Saksamaa praegu pelgalt asendust neile riikidele, kes saavad ukrainlastele kiiresti saata Vene päritolu tanke. Selline lepe on sõlmitud Sloveeniaga.

Relvatööstus, mitmed poliitikud nii opositsioonist kui ka koalitsioonist ning ajakirjandusväljaanded ütlevad, et küll Saksamaa ka otse saatmise võimalusi leiaks kui tahaks. Bild tõi välja, et Kiievi soovide nimekirja Saksa relvatööstusele kärpis 48 leheküljelt 24 leheküljele just liidukantsler Olaf Scholzi büroo, raskem relvastus tõmmati sealt maha.

Scholz selgitas eelmisel nädalal, et Saksamaa astub sama jalga liitlastega.

"Kõike tehakse tihedalt koordineerituna meie partneritega Euroopas ja teisel pool Atlandi ookeani. Oleks vale kui Saksamaa üksi tegutseks," sõnas kantsler.

Mitu lääneriiki, näiteks USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Holland on tegelikult raskerelvad nagu haubitsad ja soomukid juba teele pannud. Samuti on Scholz pidevalt viidanud sõja eskaleerumise ohule.

"Ukraina saab jätkuvalt kogu meie solidaarsuse ja toetuse. Aga liidritena peame samal ajal vältima sõja levimist teistesse riikidesse. Seepärast ei hakka NATO otseselt sõtta sekkuma. See jääb nii. Me kõik oleme selles kokku leppinud," ütles Scholz.

Terve rida põhjendusi, miks midagi teha ei saa, näib hämamisena, hirm Venemaa silmis aktiivseks sõjaosaliseks muutuda tundub tõeline. Ukraina ootab Euroopa suurriigilt enamat.

"Me loodame, et USA aitab meid dialoogis Saksamaaga, et nad hakkaksid meile saatma seda, mis neil on ja mida neil praegu vaja ei ole, sest sõda toimub siin. Iga kord, kui me Saksamaaga suhtleme, tuletame neile meelde, et sõda on meil ja nad peaksid meile andma seda, mida neil praegu vaja ei ole, aga meil on hädasti vaja," kõneles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Venemaa tapamasina vastu seisev Ukraina ootab Saksamaalt ka kavandatust kiiremaid samme nafta- ja gaasiembargo kehtestamisel Venemaale.

Kõige selle juures on Saksamaa valmis Ukrainat rahaliselt toetama ja on seda ka teinud, olles uue sõja eelsel ajal suurim tsiviilabi andja Ukrainale. Ja nagu kõikjal Euroopas toimuvad Saksamaalgi meeleavaldused Ukraina toetuseks.

"Seda saab lahendada ainult läbi läbirääkimiste ja mitte valitsuse plaaniga panna 100 miljardit eurot Saksamaa sõjaväe taasrelvastamisse ja miljard Ukrainasse," arvas meeleavaldaja Herbert Schedlbauer.

Patsifistlik lähenemine on Saksamaal levinud, kuigi 51 protsenti sakslastest toetab küsitluse järgi raskerelvade saatmist Ukrainale. Ja pikalt juurutatud poliitika on olnud Vene äri ajamine kuni sügava sõltuvuseni välja, mille ekslikkust praegu tunnistatakse. Kirsiks tordil on endise kantsleri Gerhard Schröderi äsja antud intervjuu New York Timesile, milles ta ei näe jätkuvalt mingit põhjust distantseeruda oma vanast sõbrast Vladimir Putinist. Ja sellegipoolest ei ole praegu valitsusvastutust kandvad sotsiaaldemokraadid Schröderit oma ridadest välja visanud.

Keit Kasemets: Saksamaalt oodatakse relvade tarnimisel liidrirolli

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse endine juht Keit Kasemets rääkis "Välisilmas", et Euroopa ootab Saksamaalt liidrirolli Ukraina abistamisel, kuna riik on EL-i võimsaima majandusega.

"Oldi väga rõõmsad n-ö pöördepunkti poliitika üle, see võimaldas Euroopal esimesed sammud Ukraina toetamisel teha, üldse saata relvaabi, panna kokku päris tõsiseltvõetav rahaline pakett, tänaseks ju ka Euroopa Liidu eelarvest on umbes 1,5 miljardi eest relvaabi Ukrainale saadetud. Aga see ilmselgelt täna piisav pole," rääkis Kasemets, lisades, et Saksamaa on olnud valmis nii relvade tarnimiseks kui ka sanktsioonideks.

Sanktsioonid Vene energiatarnetele paneks Kasemetsa sõnul Saksamaa Euroopas kõige keerulisemasse olukorda. Ta selgitas, et kui Euroopa suurematel Vene gaasi tarbijatel Itaalial ja Prantsusmaal on põhimõtteliselt alternatiivid olemas, siis Saksamaal neid veel pole.

Kasemets lisas, et järk-järgult Saksamaa Vene gaasist loobumiseks samme teeb, kuid küsimus on, kas piisavalt kiiresti.