Sotsiaaldemokraatide, roheliste ja vabade demokraatide koalitsioon leppis pühapäeval CDU-ga kokku 100 miljardi euro kasutamise detailides. Valitsuse otsus eraldada lähiajal riigikaitsele erakorraline summa tuli kaks päeva pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale ning suurim hüpe Saksamaa kaitsekulutustes pärast Teis maailmasõda. Pärast kolm tundi kestnud kõnelusi leppisid pooled kokku relvajõudude arendamise erifondi loomise detailides, edastas Deutsche Welle.

Saksa kaitseminister Christine Lambrecht ütles pärast kokkuleppe saavutamist, et tegu on hädavajaliku sammuga. "Lõpuks saame oma väed varustada nii nagu nad väärivad ning koheselt vajavad, et tagada meie riigi ja liitlaste kaitse," ütles Lambrecht.

Välisminister Annalena Baerbock tervitas samuti kokkulepet. "See on hea kompromiss, mis tagab selle, et NATO saab meie peale loota," ütles ta esmaspäeval.

Valitsuse ettepanek vajab Saksa parlamendi mõlemas kojas kahekolmandikulist toetust, mistõttu pidi kantsler Olaf Scholz saama sellele suurima opositsioonipartei toetuse.

Milles kokku lepiti?

Saksa rahandusministeeriumi teate kohaselt tähendab kokkulepe järgmist:

- Riigi põhiseadust muudetakse selliselt, et see lubab uue fondi loomist, mille kaudu tugevdatakse riigi kaitsevõimet;

- Koostatakse eraldi seaduseelnõu, millega pannakse paika fondi moodustamise detailid ning see, kuidas selle kaudu Bundeswehri (Saksamaa kaitseväge) rahastatakse;

- Viivitamatult käivitatakse hanked relvade ja muu varustuse hankimiseks;

- Täiendav rahastus läheb ainult Bundeswehrile ning see finantseeritakse täies mahus uute laenudega;

- Esialgse hinnangu kohaselt jääb loodav fond aktiivseks kuni 2026. aasta lõpuni;

- Pärast fondi erakasutamist jätkab valitsus rahastust tasemel, mis on vajalik NATO võimekus-eesmärkide elluviimiseks;

- Saksa Roheliste partei taotlusel esitab valitsus ka strateegia Saksamaa küberjulgeoleku ja tsiviilkaitse tugevdamiseks ning välismaiste partnerite toetamiseks, mida rahastatakse föderaaleelarvest;

"Tagame ühiselt selle, et Bundeswehri tugevdatakse lähiaastatel 100 miljardi euro täiendavate investeeringutega," öeldakse osapoolte ühisdeklaratsioonis. "Selliselt saavutatakse NATO niinimetatud kahe protsendi eesmärk mitmeaastase keskmisena," lisati samas.

Kantsler Scholz avaldas valitsus plaani suurendada järsult sõjalisi kulutusi kõigest kaks päeva pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Samuti lubas ta, et Saksamaa tõstab oma kaitsekulutused kahe protsendi tasemele sisemajanduse kogutoodangust (SKT) nagu alliansi riigid juba 2006. aastal kokku leppisid, kuid mida Saksamaa pole seni teinud.

Saksamaa selle aasta kaitse-eelarve on 53 miljardit eurot, mis on 3,2 protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal. NATO kahe protsendi lävendi saavutamiseks peaks aga Saksamaa kaitsekulutused jõudma 70 miljardi euroni aastas.

Kui Saksamaa parlament lisarahastuse kaitsele heaks kiidab, oleks tegemist riigi suurima kaitsekulutuste tõusuga pärast Teist maailmasõda.