"Ma arvan, et järgmise nädala lõpuks peaks selge olema, kas Venemaa veel üldse suudab rünnata ning siis jäävad talle valikud, kas jääda kaitsesse või proovida sõlmida vaherahu," rääkis Saks. "Kui Venemaa pole selle natuke rohkem kui nädala jooksul alates suurpealetungist [Ida-Ukrainas] suutnud edeneda, siis ma arvan, et ega neil lisajõudu peidus ei ole ning seetõttu pole neil mõtet oodata."

Saks selgitas, et Venemaa on praegu püüdnud vältida suuri kontaktlahinguid ning püüab selle asemel mõjutada Ukraina üksusi suurtükitulega ja säästa sellega oma sõdureid. Aga tema kaotused on ikkagi väga suured.

Samas Ukraina suutlikkus paraneb iga päevaga tänu läänelt saadavale relvastusele.

"Loogiline stsenaarium võrreldes sõja algusega seisneb selles, et Venemaa on hõivanud päris suured alad ja kui ta enam edasi liikuda ei suuda, siis püüab ta hakata neid kindlustama," tõdes Saks. Praeguses seisus pole Ukraina suutnud väga suuri pealetunge korraldada, et neid tagasi vallutada, lisas ta, kuid rõhutas samas, et see pilt võib muutuda.

"Venemaa pole suutnud endale uusi reserve toota ja see on see, milles Ukrainal on eelis. Seetõttu pole Venemaal kindlasti võimalust kogu Ukraina annekteerimiseks," rääkis Saks.

Küll aga on Venemaal võimalus hõivatud alasid hoida. Aga selleks peab ta valima hetke, et jääda väga tugevasse kaitsesse. Muidu see ei pruugi ka õnnestuda.

Eksperdi hinnangul ei suudaks Ukraina Krimmi poolsaart tagasi vallutada: "Aga muus osas – ma arvan, et paberi peal eeldused olemas, aga kas need ka reaalsuses realiseeruvad, ei tea."

Saks rääkis, et Ukraina on viimase kuu võidelnud peaaegu perfektselt ja sõja alguses olid nad rabedamad. Kuid ka nemad võivad teha rumalusi või midagi valesti arvestada.

Ukraina eelis on selles, et neil on kahe-kolmekuuline edu reservüksuste moodustamisel. "Ja nende reservide ehk teise laine vägede kvaliteet on palju kõrge kui Venemaal," selgitas Saks. "Seetõttu on neil eeldused 23. veebruari (Vene sissetungi eelse aja – toim.) jooneni jõudmiseks täiesti olemas."

Kuna aga Ukrainal puudub korralik õhuvägi, siis oleks siiski ka Donbassi tagasivõtmine puhtalt ainult tankide ja suurtükkidega raske. Aga võib juhtuda ka, nagu läks Kiievi all, kus Vene pealetung kokku kukkus, lisas Saks.

Ka Venemaa on õppinud

Saksa sõnul on ka Venemaa sellest sõjast õppinud – oma juhtimist muutnud ja püüdnud säästlikumat sõjapidamist juurutada, ehkki see ei tule neil väga hästi välja.

"Selle juures kõige suurem probleem, et nende sõdurite võitlusmoraal on väga madal – miks nad peaksid tahtma surra Ukrainas, kui vastaspool nii tõhusalt [neid] hävitab?" tõdes Saks.

Teiseks on Venemaal juba tehtud vigu raske heastada. Kui sõjavägi on juba kaotanud moraali ja hakanud marodööritsema, siis see enam korralikult võitlema ei hakka, lisas ta.

Kolmandaks ei jätku Venemaal enam jõude Donbassi vallutamiseks. Selle asemel võivad Vene üksused kontsentreeruda väiksematele lõikudele, selgitas ekspert.

Aga enne, kui Venemaa relvajõude tabab Ukrainas kollaps, pakub Moskva vaherahu, et saada strateegilist pausi ja oma vägesid ümber korraldada.