Tartu Ülikooli analüüsist selgus, et kui kõrgharidussüsteem sihib kolme eesmärki – suur tudengite arv, tudengitele tasuta kõrgharidus ja kõrghariduse võimalikult madal kulu – siis saavutada on võimalik vaid kahte. Kui tahta kõike kolme kukub kõrghariduse kvaliteet – praegu on see Eestis juhtumas.

"Tudengite poole pealt on näha seda, et valikainete hulk on vähenenud aastatega. Lihtsalt ei ole õppejõududega ressursse, et neid loenguid üldse pidada," kirjeldas Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse aseesimees Hanna Britt Soots.

Õppekvaliteet võib ka kukkuda, kui ülikoolid ei suuda õppejõududele maksta konkurentsivõimelist palka. Nii võib näiteks tekkida puudus asjatundjatest, kes õpetaks tulevasi infotehnoloogia spetsialiste.

Välisriikide praktikast selgub kaks võimalust – tõsta tasuta kõrghariduse riiklikku rahastust nagu Soome või teha mõõdukas õppemaks nagu Hollandis.

"Kui mõelda õppemaksude peale, siis peab mõtlema toetuste peale ka, et oleks võimalik ligipääsetavust tagada. Need lahus käia ei saa. See tuli küll väga selgesti välja. Just kui mõelda ligipääsetavusele, siis toetussüsteemid on võtmesõna. Mitte see kas on tasuta või tasuline kõrgharidus või isegi see kui kõrge see õppemaks on," ütles üks analüüsi autoritest, haridusteadlane Gerli Silm.

Nendes kahes riigis on kõrgharidus kättesaadav ka neile, keda näiteks vanemad rahaliselt toetada ei saa. Seevastu Eesti tudengid kas töötavad õpingute ajal või õpivad vanemate toel.

"Õppelaen on väga madal. See on 2500 eurot aastas, mis tähendab umbes 200 eurot kuus, millega tegelikult tudeng ei saa oma elamiskulusid katta. Tal on vaja kuskilt seda lisatoetust," rääkis Soots.

Kui ülikool eelistab minna Soome teed, siis Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kooli avaliku majanduse professor Nicholas Barr soovitab Eestil õppida Hollandilt. Barr rõhutas, et see tähendab ka õppelaenude pakkumist riigi toel.

"Vastus on õppelaenud koos sissetulekust sõltuvate tagasimaksetega. Teisi sõnu tasub tudeng õppemaksu laenu abil ja kui ta õpingud lõpetab, maksab ta laenu tagasi osana oma sissetulekust nii nagu ta maksab tulumaksu. Kui ta sissetulekud on madalad on ta laenumaksed madalad või olematud. See tähendab, et risk tudengile on madal. Kui laenumakseid kogub riik, annab see laenupakkujatel kindluse pakkuda madal intressiga laene," ütles Barr.

Barr lisas, et sellise süsteemi administratiivsed kulud on madalad kuna see toetub juba töötavale maksusüsteemile.