"Rändevood on inimhulkade mõttes stabiliseerunud, mis annab teatavat kindlustunnet, et me saame opereerida sellises mõnevõrra stabiliseerunud olukorras. Küll aga on muutunud rändekoridorid ja üsna suure osakaalu on ida poolt Eestisse saabuvad Ukraina sõjapõgenikud nüüd võtnud," ütles Riisalo valitsuse pressikonverentsil.

Riisalo märkis, et neljapäevase seisuga on Eestis registreeritud 33 927 Ukraina sõjapõgenikku.

Riisalo sõnul ei ole teada, kui palju sõjapõgenikke on praeguseks Ukrainasse tagasi läinud. Siseministeerium tegeleb selle välja selgitamisega.

"Riik majutab umbes 4500 inimest igapäevaselt lühiajalisel majutuspinnal. Kõik ülejäänud 29 000 inimest on leidnud pikaajalise elamispinna tuttavate, tööandjate või sugulaste kaudu või riigi abiga. Riigi lühiajalistelt majutuskohtadelt liigub pikaajalisse majutuskohta igapäevaselt umbes 130 inimest. Sisse tuleb iga päev 60–70 inimest. Nii, et see lühiajalise majutuse vajadus on stabiilsem ja võib hakata näitama lähiajal langustrendi," andis Riisalo lühiülevaate olukorrast.

Arvestatud on 50 000 põgenikuga

Sõjapõgenikele on lisaeelarves ette nähtud 242,7 miljonit eurot. "Arvestused on tehtud eelarves 50 000 sõjapõgenikuga," sõnas Riisalo.

"Erinevate kululiikide lõikes oleme arvestanud sellise maksimaalse võimaliku kuluga. Näiteks kui sõjapõgenik on Eestis, vajab lühiajalist majutust, et siis ta tõesti vajab seda seaduses ette nähtud neli kuud. Päris elus me teame, et need lühiajalised majutuskohad ei ole sobivad pikaajaliseks elamiseks lastega. Seetõttu proovime leida pikaajalised majutusvõimalused oluliselt kiiremini," rääkis minister.

Konkreetselt sõjapõgenike majutamisega seotud kuludeks on ette nähtud 44,3 miljonit eurot. "See on summa, mida oleme arvestanud, et tuleb kulutada umbes 30 000 sõjapõgeniku majutamisega seotud kuludeks. Kas need on majutusasutustele kulude katmine või ka osa ruumide kohandamine, sealjuures ka inventari ehk voodite, madratsite, patjade, tekkide soetamine," lausus Riisalo.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Veskimäe täpsustas, et kuna kõik põgenikud ei vaja majutamisega abi, ongi seetõttu arvestatud 30 000 mitte näiteks 50 000 põgenikuga.

Riisalo tõi välja veel, et 1,4 miljonit on ette nähtud esmatarbekaupade ja retseptiravimite jaoks just nendele põgenikele, kes ei ole oma dokumente jõudnud veel korda teha, ajutist kaitset taotleda ja seetõttu ajutist kaitset saada.

Esmaseks üüritoetuseks on ette nähtud 17 miljonit eurot. Transpordi peale on riik pannud 1,3 miljonit eurot. "Kui on sõjapõgenikud, kellel on erivajadused, liikumispuue või ka emad lastega, kes vajavad transpordiabi," sõnas Riisalo.

Psühholoogiliseks toeks on ette nähtud kaks miljonit eurot. Ja sellest umbes 700 000 pikemaajalise traumateraapia pakkumiseks.

Riisalo rääkis, et kulud on suurenenud ka ametkondlikult ja ka sinna on lisaeelarves planeeritud täiendavat ressurssi. "Taotlusi, lastetoetust, perehüvitist, pensione, puudetoetusi tuleb menetleda ja ka sinna on ressurssi juurde planeeritud," märkis ta.

Riisalo sõnul tegi valitsus ka seadusemuudatuse, et üksi elav pensionär sõjapõgenikku üüriliseks võttes ei jääks ilma üksi elava pensionäri toetusest. "Kui nüüd pensionär elab üksi ja võtab endale Ukraina sõjapõgeniku allüüriliseks ja tema sisse kirjutab, siis meie toetuse maksmise süsteem tegelikult ei arvestaks teda enam üksi elava pensionärina. Oleme teinud seadusemuudatuse, et ükski üksi elav pensionär ei peaks pelgama, et ta jääb ilma üksi elava pensionäri toetusest, kui ta võtab endale üüriliseks sõjapõgeniku," sõnas Riisalo.