Valitsuse tehtud lisaeelarve otsuste maht on 732 miljonit eurot, millele lisanduvad maksumõju ja maksutuludest automaatselt sõltuvate kulude muudatused, mille tulemusena on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku 802,9 miljonit eurot.

Koos lisaeelarve meetmetega ulatub valitsussektori eelarvepuudujääk sel aastal 1,72 miljardi euroni ehk 5,3 protsendini SKP-st.

"Kogu lisaeelarve on seotud Venemaa alustatud Ukraina vastu peetava sõja mõjude tasandamisega ja sellest tulenevate hädavajaduste katmisega," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus pressiteate vahendusel. Peaminister Kaja Kallase sõnul toetab sõjaaja lisaeelarve Eesti riigi ja inimeste toimetulekut Ukraina sõja mõjudega.

Eelarvest 257,3 miljonit läheb energiajulgeoleku tugevdamiseks, 247,6 miljonit julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 miljonit eurot. Enne lisaeelarve koostamise otsust eraldati valitsuse reservist vahendeid kriisideks valmisoleku tugevdamiseks. Lisaeelarvega need summad reservis taastatakse ning koos möödunud aasta eelarvest üle kantud summadega kasvab valitsuse reserv 100 miljoni euroni.

"Energiajulgeolekut puudutavatest kiireloomulistest otsustest moodustame keerulise eesseisva sügistalve peale mõeldes Eestile gaasivaru ja investeerime LNG võimekuse loomisse. Et aidata inimestel keeruliste oludega toime tulla, suurendame toimetulekupiiri 150 eurolt 200 euroni," rääkis rahandusminister.

"Novembris toetame energia kõrgemate kuludega seoses ühekordselt 50 euroga kaht kõige haavatavamat gruppi – lastega peresid ja pensionäre. Investeerime kaitsevõimekusse, ent ka elanikkonnakaitsesse – näiteks 16 suuremasse linna luuakse ohuteavitussüsteem. Rahastuse saavad ka sõja eest Eestisse ajutiselt varjule tulnud sõjapõgenikega seotud vajadused – sealhulgas suuname raha haridussüsteemi tugevdamisse ja eesti keele õppesse," ütles Pentus-Rosimannus.

Lisaeelarve moodustab ligi 2,2 protsenti 2022. aasta rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgsest SKP-st. Samas on lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile mõnevõrra väiksem, kuna toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Mõlemat arvesse võttes on mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile sel aastal 627 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKP-st.

Riigil tuleb meetmeid finantseerida likviidsusreservi ja täiendavalt kaasatud võlavahendite abil. Instrumendina on võimalik kasutada lühi- ja pikaajalisi võlakirjaemissioone. Kehtestatud 7,2-miljardilist riigi võlakohustuste suurimat lubatud jääki lisaeelarve toetusmeetmed ja sellega kaasnev negatiivne rahavoog ei suurenda.

Koos lisaeelarvega kiitis valitsus heaks ja saadab riigikogule lisaeelarvega seotud kolm seaduse eelnõu.

Esiteks kiitis valitsus heaks ja saadab riigikogule alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega vähendatakse selle aasta lõpuni eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Kehtiv aktsiisimäär on 100 eurot 1000 liitri kohta.

Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada põllumajanduses ja tähtajaliselt ka põlevkivikaevandustes kuni 30. aprillini 2023. Samuti saab eriotstarbelist diislikütust kasutada kutselisel kalapüügil, kus see on aktsiisivabastuse loa alusel aktsiisist vabastatud. Eriotstarbelise diislikütuse hulgimüügihind on 2021. a aprilliga võrreldes tõusnud ligi 85 protsenti. Muudatuse tulemusel võiks hulgimüügihind väheneda kuni 9,48 senti liitri kohta, see tähendab kuni 7 protsenti.

Teiseks kiitis valitsus heaks ja saadab riigikogule käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt vähendatakse alates 1. augustist ajakirjandusväljaannete käibemaksumäära 9 protsendilt 5 protsendile. Muudatus toetab Ukrainas toimuva sõja osaks oleva infosõja keskkonnas sõltumatu, professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust.

Kolmandaks kiitis valitsus heaks ja saadab riigikogule sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduse muutmisel nähakse toimetulekutoetuse maksmisel ette võimalus sotsiaalhoolekande seaduses juba sätestatud eluasemekulude hulgas arvesse võtta ka eluaseme soetamisega seotud laenu tagasimakseid ehk laenu põhiosa, intresse ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. juulist.

Samuti luuakse seaduse muudatusega võimalus maksta üksi elavale pensionärile ühekordset toetust ka juhul, kui pensionär elab koos ajutise kaitse saajaga. Kehtiv kord võimaldab toetust maksta teise inimesega koos elamisel üksnes erandlikel juhtudel, näiteks kui tegemist on hooldatavaga.

Seaduse muutmisega nähakse ette õiguslik alus põgenike massilise sisserände hädaolukorraga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks või sõjas haavata saanud inimeste raviks.

Haridus

Haridus- ja teadusministeeriumile eraldatakse lisaeelarvega kokku 77,2 miljonit eurot. Enamus lisarahast – 76,7 miljonit eurot – on mõeldud sõjapõgenike haridusega seotud kuludeks.

Haridusminister Liina Kersna ütles, et lisarahaga toetab riik hariduse omandamist, eeldades seejuures ka rohkem eesti keele õpet ja koostööd huvihariduse ja noorsootööga.

Alushariduses täiendavate kohtade loomiseks eraldatakse 16,3 miljonit eurot. Ühe lapse koha kogumaksumus kuus on 465 eurot ning rahastamise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud Ukraina sõjapõgenikest laste andmed. Lapsepõhine pearaha sisaldab muuhulgas õpetajate ja teiste töötajate tööjõukulusid ja vajalikke õppevahendeid.

Üldhariduse täiendavate koolikohtade jaoks eraldatakse kokku 44,9 miljonit eurot. Ühe õpilaskoha maksumus kuus on 506 eurot ning rahastatakse EHIS-esse kantud Ukraina sõjapõgenikest õpilaste arvu põhjal. Õpilaskoha maksumus sisaldab õpetajate, direktori ja teiste töötajate tööjõukulusid, õppevahendeid, õppehoone ülalpidamiskulusid, kohanemistasu ja keeleõppe kulusid.

Eesti keele õppega seotud tegevusteks, mis hõlmab nii keelekümbluse täiendavaid tegevusi kui erinevaid keeleõppe laagreid, eraldatakse kokku 6,5 miljonit eurot. Kavas on toetada koole ja lasteaedu eestikeelse õppe korraldamisel. Eesti keele õppele pakuvad tuge ka suveks kavandatud noortelaagrid, mis on mõeldud nii Eesti kui ka Ukraina noortele. Ühised laagrid aitavad soodustada omavahelisi sõprussuhteid ja arendavad eestikeelset suhtlusjulgust.

Kutsehariduse täiendavate koolikohtade jaoks eraldatakse 6,2 miljonit eurot. Ühe koolikoha keskmine arvestuslik maksumus on kuus 353 eurot, mis sisaldab õpetajate jt koolitöötajate tööjõu- ning koolituskulusid, õppevahendeid, õppehoonete halduskulusid, koolilõuna toetust, õppetoetusi ja muude õpet toetavate tegevuste rahastamist. Tegelik rahade eraldamine koolidele arvestab õppekavade maksumust, millele põgenikud õppima asuvad ja muid vajalikke kulusid.

Kõrghariduses tekkivate vajaduste rahastamiseks eraldatakse 2,5 miljonit eurot, mille tegevuse kulu on arvestuslikult 5000 eurot aastas ühe üliõpilase kohta. Summa sisaldab tasulise õppe maksumuse hüvitamist ülikoolidele, täiendavate õppekohtade loomist tasuta õppes, riigikeele süvaõppe pakkumist ja vajadusel stipendiumide maksmist.

Täiskasvanute eesti keele õpetajate täiendavaks koolitamiseks eraldatakse 140 000 eurot. Kavandatud on 200 eesti keele õpetaja koolitamine Tartu Ülikoolis ja eesti keele õpetaja mikrokraadi andmine.

Keelekliki e-õppe kursuse arendamiseks suunatakse 250 000 eurot. Arendus näeb ette ukraina keele baasil grammatikate kirjeldamist nii, et need selgitaksid ukraina keele rääkijale eesti keele omapärasid ja aitaksid luua seoseid ning näha erisusi. Luuakse ka uus eestikeelne stsenaarium koos tekstide ja visuaalse lahendusega.

Lisaks sõjapõgenike toetamisele on kavandatud julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamisse suunata 500 000 eurot küberturvalisuse suurendamiseks.

Sõerd: laenurahast ei tohi sõltuvusse jääda

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul tuleb ka lisaeelarve puhul arvestada, et ei tohi jääda sõltuvusse laenurahast.

"Kuna intressid võivad ka tõusta tulevikus sellepärast, et Euroopa Keskpank on karmistamas rahapoliitika meetmeid, siis võivad suureneda laenukulud. Me tekitame eelarves laenukoormust, aga me tekitame ka iga-aastast intressikulu. Sellega peame arvestama," ütles ta "Aktuaalsele kaamerale".