Tartu Ülikooli finantsjuht Kalle Hein selgitas, et kuigi sügisel jätsid ülikoolide rektorid halduslepingud allkirjastamata, siis ei tähenda see veel vajadust kokkuhoidu otsida.

"Ülikooli selle aasta eelarve maht on 211 miljonit eurot. Praegu on halduslepinguga seotud 62 miljonit eurot tegevustoetust. Vastavalt seadusele nii kaua, kui ei ole halduslepingule alla kirjutatud, kantakse tegevustoetusest üks kaheteistkümnendik eelmise aasta mahust. Nii et riik kannab meile tegevustoetust iga kuu," sõnas Hein.

Kärpima sunnib tõik, et kümne aastaga on kõrghariduse rahastus kukkunud 1,5 protsendilt SKP-st 1,1 protsendini. Nii sööb inflatsioon ülikoolide eelarvesse auke ja ülikoolid on sunnitud vastuvõttu vähendama või erialasid sulgema.

"Kuigi gümnaasiumilõpetajate arv kasvab, siis tegelikult Tartu Ülikool ei suurenda vastuvõttu. Kui see niimoodi jätkub, siis on vaja vaadata järgnevaid samme, kust kulusid kokku hoida," lisas Hein.

Mure süveneb eriti väiksemates ülikoolides, mis pakuvad kunstidega seotud kõrgharidust. Eesti Muusika ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja selgitas, et tema juhitava ülikooli õpe on väga kallis, kuna sisaldab palju individuaalõpet.

"Meil on väga palju erinevaid erialasid. Kõik need erialad – olgu need muusikateadus, teater – on Eesti rahvuskultuuri seisukohalt ülimalt olulised," kinnitas ta.

Ülikoolid loodavad sügisel saada 15 protsenti tõusu kõrghariduse rahastusse. Kui see jääb tulemata, peab EMTA tõenäoliselt loobuma mõne eriala õpetamisest, nentis rektor Ilja.

Ka Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm tunnistas, et kui lisaraha ei tule, peab kuskilt kärpima.

"Mul ei ole välja ütlemiseks veel midagi. Meil on olemas oma arutelud selleks, aga me ei ole nendes asjades veel kokku leppinud. 15 protsenti tõusu hoiaks kõrghariduse osakaalu riigieelarvest edasi alla langemast," ütles rektor Kalm.

Lahendus, millega tõsta kõrghariduse rahastus taas 1,5 protsendini SKP-st, saab tõenäoliselt tulla vaid pärast järgmisi riigikogu valimisi.