Kindral Hodges: Venemaa surumine 2014. aasta eelsele joonele on võimalik
"Välisilm" uuris USA Euroopa vägede endiselt juhilt kindral Ben Hodgesilt, mida tema arvab, kas Moldovas puhkeb kuum konflikt ning kuidas hindab Ukraina vägede võimalust okupant riigist välja kihutada.
Hodgesi sõnul on Transnistrias 1500 Vene sõdurit rahutagajatena ning suure laskemoona valvajatena. Seal on väidetavalt 20 000 tonni laskemoona külma sõja päevilt. See tundub olevat halvasti kaitstud ja see on väga ebastabiilne.
"Laskemoona ei pruugi saada kasutada, sest see on nii vana ja ebastabiilne. See laskemoon on pigem oht igaühele, kes on selle lähedal," lausus Hodges.
Hodgesi sõnul on selleks, et Venemaa saaks seal avada uue rinde, vaja kõigepealt ligipääsu. "Nad ei saa sinna muudmoodi, kui lennates. See aga tähendab, et tuleb lennata üle Ukraina, mis pole väga ohutu. Vene mereväel on praegu arvatavasti null huvi ligineda Ukraina rannikule. Ilma mereväe toetuseta ei paista ligipääs mõeldav. Nad võivad proovida, kuid see pole sisuliselt mõeldav ning ma ei mõista, mida nad loodaksid sellega saavutada," rääkis Hodges.
Kogu sõda vaadates on kindrali hinnangul käes otsustav aeg.
"Ajalugu on näidanud, et sõda on tahte ja logistika test. On selge, et ukrainlastel on suurem tahe ja nende toetajad koos USA ja teistega kasvatavad jõudu. Logistika poolest on ukrainlased muutunud iga päevaga paremaks. Venelaste poolel on logistika muutunud üha halvemaks, sest nad pole suutnud asendada asju ühelt poolt sanktsioonide, teisalt süsteemi tõttu. Seetõttu olen üldises plaanis optimistlik," lausus Hodges.
Kindrali sõnul on praegu küsimus kohaletoimetamises ja laialijagamises.
"On suurenev kogus laskemoona ja varustust, mis tulevad Poola ja teiste sisenemispunktide kaudu, kuid nende andmine võitlejatele on raske igas logistilises olukorras, eriti veel siis, kui jaotusvõrk on kahjustatud või surve all. Kättetoimetamine, olgu Javelinid, suurtükid, laskemoon või kiivrid, on raske. Tasuks kaaluda, kuidas saame aidata tugevdada jaotusvõrku," rääkis Hodges.
Kui sõja alguses ei olnud päris selge, kuidas lääs tahab Ukrainat toetada, siis nüüd on üha selgem, et riigi kaitsmine tähendab ka võitu. Aga milline on see võit ehk et kuidas seda defineerida, et võit on käes?
Hodges tõi välja, et USA administratsioon on täpsustanud, et võit tähendab Ukraina suveräänse territooriumi tagasivõtmist. Tema hinnangul on reaalne võimalus suruda Vene väed tagasi sinna, kus need asusid enne 2014. aasta rünnakut Ukrainale.
"Lisaks Venemaa võimekuse nõrgendamine ähvardada oma naabreid, Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Rumeeniat, Ukrainat, Moldovat, Gruusiat. See on tulemus, mida on täpsustatud. Ajajoon selleks ei ole selge, kuid on mõistlik eeldada, et Venemaa surutakse tagasi 2014. aasta eelsele joonele käesoleva aasta lõpuks. See on minu arvates vägagi võimalik. Täielik võimu taastamine Krimmi ja Donbassi üle võib kauem aega võtta, kuid me peaksime avalikult näitama, et see on suund ja soovitud tulemus. Peaksime täpsustama, et sajad tuhanded ukrainlased, kes on röövitud ja küüditatud või on venelaste kontrolli all, tuleks kohe vabastada," lausus Hodges.
Kindral Hodges hoiatas samas, et praegu tuleks strateegiliselt mõelda, milline peaks olema suhtlusviis Venemaaga tulevikus.
"Riigi majandus keskendub relvade ja gaasi eksportimisele ning need ei lähe õiges suunas. Nende otsus katkestada Bulgaaria ja Rumeenia gaasitarned, sest nad ei maksnud rublades, annab tagasilöögi. See kiirendab riikide eemaldumist Venemaast kui allikast. Inimjõu puudus sõjaväes paljastab märkimisväärsed haavatavused ning lõppude lõpuks on ka korruptsioon valitsuses, mille on paljastanud sõjaväe kohutavad tingimused. Üha rohkem inimesi muutub navalnõideks, kes mõistavad, kui palju raha on kulunud ja läinud oligarhide ja juhtkonna taskutesse samal ajal, kui oleks võinud hoolt kanda Venemaa ja noorte sõdurite eest," rääkis Hodges.
Kindrali sõnul peab Euroopa olema valmis dramaatilisteks muutusteks Venemaa sees järgmise viie aasta jooksul. "Me ei olnud valmis Nõukogude Liidu äkiliseks kokkuvarisemiseks," meenutas ta.
Toimetaja: Marko Tooming