Kannike rääkis "Välisilmas", et Moldova on 30 aasta jooksul vaikselt lääne poole liikunud ning sellele on aidanud kaasa demokraatia püsimine.

"Hetkel võib öelda, et Moldova on demokraatlik, praegu läänemeelse valitsusega, aga ikkagi väga vaene maa. /.../ Mis teda 30 aastat üleval on hoidnud võrreldes kas või Valgevenega, on siiski see, et Moldova demokraatia on püsinud. Seal on olnud üles ja alla liikumist, iga valimine pole olnud päris puhas, alati on vaidlustatud, on poliitilist korruptsiooni, veel rohkem majanduslikku korruptsiooni. Aga minu isiklik arusaam on, et kuskil väga põhjas siiski rahva hääl loeb midagi, see on teda liikumas hoidnud," selgitas Kannike.

Tema sõnul võis enne sõda Ukrainas arvata, et lääne suunas liikumine tasapisi jätkub.

"(President) Maia Sandu on korra juba võimul olud, ehkki peaminister. Varem on seal ka demokraatia- ja läänemeelseid valitsusi olnud. Siis on jälle tulnud pisut tagurlikumad jõud - sotsialistid, kommunistid. Aga oleks võinud arvata, et see nihkumine järk-järgult väga aeglaselt, aga stabiilsema riigi, püsivama demokraatiaga majandusliku heaolu poole jätkub. Aga praegu Ukraina kriisi taustal raske öelda. Nüüd sõltub kõik Ukrainast ja võib-olla ka Odessast," rääkis ta.

Transnistria piirkonna võimud ei soovi Kannikese hinnangul sõtta kiskumist. "Transnistria eliit on ennast 30 aastaga nii hästi sisse söönud, põhiliselt korruptiivsele majandusele tuginedes, nii et nemad seda raputust väga ei taha. Kas nad tahavad saada oblastiks Venemaa koosseisus? Kahtlane küll," ütles ta.

"Sõjaliselt määrab ikkagi Odessa saatus Transtnistria saatuse ja võib-olla sealt edasi isegi Moldova saatuse," sõnas Kannike.

Moldova poliitik ERR-ile: sõja alguse ärevus on veidi vähenenud

Eestis on Moldova parlamendisaadik Dumitru Alaiba, kes kinnitas, et Moldova toetab Ukrainat. Paar päeva tagasi ERR-ile antud intervjuus ütles Alaiba, et katseid riigis pingeid õhutada on, kuid praegu on olukord kõigele vaatamata rahulik.

"Näeme selgeid kavatsusi Moldova destabiliseerimiseks konflikti käigus, mis toimub vaid mõni kilomeeter piirist. Kui vaadata kaarti, mis toimub Odessas, Vinnõtsjas, mis pole isegi mitte 100 kilomeetrit Moldova piirist, oleme mures. Peame samal ajal näitama kindlust ja hoidma rahu, et mitte anda sise- ja välisjõududele alust kasutada konflikti enamaks," rääkis Moldova parlamendi majandus-, rahandus- ja energeetikakomisjoni esimees Dumitru Alaiba.

"Meie hinnangul nn Transnistria valitsus ei taha konfliktis osaleda, sest teavad, et on äärmiselt haavatavad. Transnistrias on eri liikumisi, millest mõned järgivad pimesi seda, mida neile öeldakse," lisas ta.

Parlamendisaadiku sõnul üritavad varem võimul olnud sotsialistid eesotsas ekspresidendi Igor Dodoniga Venemaad toetavaid sõnumeid levitada, kuid neil polevat enam toetust.

Kuidas on aga suhted Transnistriaga, kui kerge või raske on piiri ületada?

"Nad paigaldasid lisakontrollpunkte. Üldiselt saab küll. Seal on sisekontrollposte, niimoodi seal käib. Nad kontrollivad transporti piirkonnas. Tavalised inimesed saavad reisida probleemideta. Paljud Transnistria elanikud, kes seal sündisid, elavad-töötavad Chisinaus või Odessaski, sest Tiraspol on Odessale väga lähedal. Chisinaus elab rohkem venelasi kui kogu Transnistrias," ütles Alaiba.

Tema sõnul olid inimesed Moldovas ärevad, kui Venemaa Ukrainasse tungis, kuid nüüd on olukord pisut rahunenud.

"Tunnetan, et inimesed arvavad Eestis, et nad on järgmised. See on sama, mida iga tavaline inimene Moldovas mõtleb, arvestades riskiga. Mäletan esimesi sõjapäevi või -nädalaid, kui lähenes paanika. Inimesed püüdsid raha pangast võtta. Mõned püüdsid naaberriiki või kaugemale minna. Asjad on rahunenud pisut. Sõda ei ole peatunud, sest see on nüüd Moldova piirile lähemale kui alguses, aga inimesed rahunesid maha ja nüüd katsutakse hakkama saada," rääkis ta.

Sõja algusest on läinud Ukrainast Moldovasse 400 000 põgenikku, kellest 100 000 on riiki ka jäänud.

"On tõesti imelik nimetada neid põgenikeks, sest nad on meie naabrid, sugulased. Nad on nagu iga teine tavaline Moldova kodanik, kellel on praktiliselt sama elatustase, sarnane ajalugu, peaaegu sama geograafiline asukoht. Meie riigid on põimunud. Meil on ukrainlaste vähemus umbes 30 protsenti, minu vanaema on ukrainlanna. Olles kodus laua taga, pole probleemi vahetada keelt, rumeenia, vene, inglise keel. Sellised me oleme ja sellega on hästi," rääkis Alaiba.

Moldova ajalugu

Möödunud nädalal tõusid murettekitavad pilved Moldova ja Transnistria kohale. Vana raadiomasti plahvatus ja nn Transnistria valitsushoone ründamine pühade ajal tekitasid küsimuse, kas Venemaa püüab sealgi konflikti kuumaks ajada. "Välisilm" tegi ülevaate Ukraina ja Rumeenia vahel asuvast Moldovast.

Nõukogude Liidule lõpuks otsa peale teinud perestroika ajal hakkas Moldova vaatama sinnapoole, kuhu ta ajalooliselt kuulus, nimelt Rumeeniasse. Näiteks kui nõukogude ajal väideti, et on olemas selline asi nagu moldova keel, mis tegelikult tähendas rumeenia keele kirjutamist kirillitsas, siis perestroika ajal loobuti kirillitsast ning mindi taas üle ladina tähtedega kirjutatud rumeenia keelele nagu see on kasutusel kogu Rumeenias. See ning paljud teised reformid aga ei meeldinud peamiselt venekeelsele elanikkonnale, keda nõukogude ajal oli Moldovasse kolinud palju. Eriti palju elas neid Dnestri-äärsetes linnades.

Maal elavatel moldovlastel polnud reformide vastu midagi, kuid venekeelsed linlased suutsid maainimesed mitmesuguste vahenditega ära hirmutada. Nii juhtuski, et 2. septembril 1990. aastal kuulutati välja Transnistria Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mille nimi aasta hiljem muudeti Dnestri-äärse Moldova Vabariigiks. 1992. aastal üritas Moldova piirkonda, kus sageli rünnati politseijaoskondi, sõjalise jõuga oma kontrolli alla saada. Et Transnistria separatistlikke võitlejaid toetas Venemaa, ei tulnud sellest midagi välja ning nii jäigi separatistlik piirkond omaette, olemata ei Moldova ega ka Venemaa osa, ammugi mitte iseseisev riik.

Transnistria on üle 30 aasta olnud Moldovale ristiks kaelas. Külmutatud konflikti olemasolu on üks, aga siiski mitte ainus ega isegi mitte peamine põhjus, miks piirkond ei ole pääsenud Euroopa Liitu ega NATO-sse. Kuni viimase ajani on Moldova ja lahkulööjate suhted olnud külmad, aga loiud.

Transnistrias kehtib plastmassist raha ja piirkonna peamine elatusallikas on brändivabrik Kvint, mille toodangust suur osa müüakse üllatuslikult maha Euroopa Liidus.

Et Moldova on Euroopa üks vaeseimaid riike, on elatustase Transnistrias kohati kõrgemgi, sellest hoolimata lahkuvad nooremad inimesed sealtki ning peamiselt ikka läände. Neil inimestel pole mingeid illusioone Venemaa käitumise osas, ka praeguses sõjas mitte.

"Minu arvates on selge, et leidub ainult üks ründaja, kes üritab mitmesuguste vahenditega pingeid levitada. See ründaja on Venemaa," sõnas Transnistria elanik Dmitri.

On spekuleeritud, et Venemaa üritab haugata mitte ainult Transnistriat, vaid ikka tervet Moldovat korraga, et riigi lääne poole piilumisest lõplikult lahti saada. Samas on spekuleeritud, et Moldova olematust armeest hoolimata ei jätku Venemaal Ukrainas kantud kaotuste tõttu jõudu enam Transnistriagi ära võtmiseks.

Moldova valitsus suhtub kõikvõimalikesse spekulatsioonidesse rahulikult.

"Me ei ole olukorras, kus saaksime ette ära otsustada, kuidas asjad arenevad. Ma ütlen teile väga ausalt, et on ka ohtlik ette otsustada ja spekuleerida, kuid igal juhul valmistame end ette ja just mistahes võimalike arengute jaoks. Mida täpselt me nende ettevalmistuste käigus teeme, sellest ma parema meelega üksikasjalikult ei räägiks, eriti kui jutt käib tulevikus toimuvast, mida me muidugi ette näha ei saa," rääkis Moldova välisminister Nico Popescu.

Transnistria on Venemaa infoväljas, sealsed venekeelsed vanemad linnainimesed tarbivad ainult Vene telekanaleid, mida väljendavad kujukalt ka nende seisukohad.

Putin on hea mees, kuidas te aru ei saa? Mitte Boris Johnson, mitte Biden, aga Putin on see, kes lööb jälle korra majja," ütles Transnistria elanik Gennadi.

Moldova valitsus ei kavatse piirkonda aga lihtsalt Venemaa hambusse jätta ning üritab seda tasa ja targu enda rüppe tagasi tuua.

"Moldova ei plaani Transnistria piirkonda tõkestada. Me jääme avatuks dialoogi jätkamisele, et lahendada konflikt piirkonnas rahumeelsel viisil, rääkida läbi diplomaatilisi kanaleid pidi. Sellisel viisil, mis annab Moldova rahvale, sealhulgas Transnistria elanikele võimaluse rahulikuks ja jõukaks eluks," sõnas Moldova president Maia Sandu.

Praeguse valitsuse ja ka läänemeelsete moldovlaste suurim hirm on, et Venemaa suudab olukorda riigis sedavõrd destabiliseerida, et nõukogude aja nostalgikud, keda leidub piisavalt mujalgi riigis, ka rumeeniakeelsete elanike hulgas, saavad võimu taas enda kätte ning Moldova niigi pikaldast lõimumist läände ootab ees järjekordne seisak.