Riigikogu ei toetanud Eesti-Vene piirileppelt allkirja tagasi võtmist

Narva-2 ja Ivangorodi (Parussinka) piiripunkt
Narva-2 ja Ivangorodi (Parussinka) piiripunkt Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Riigikogu ei toetanud EKRE ettepanekut võtta tagasi allkiri Eesti-Vene piirileppelt. EKRE esitatud vastava eelnõu poolt hääletas 28 riigikogu saadikut, vastu oli 53.

Lisaks EKRE fraktsioonile hääletas poolt ka Isamaa fraktsioon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsioon kutsus valitsust üles tagasi võtma allkirja Eesti-Vene piirileppelt ning mitte nõustuma Venemaa jätkuva okupatsiooniga Tartu rahu järgsetel Eesti aladel.

EKRE aseesimehe Mart Helme sõnul oli Eesti-Vene piirileppe sõlmimine Eesti endise välisministri Urmas Paeti ja tema Vene kolleegi Sergei Lavrovi vahel ränk viga.

"Selle lepinguga nõustub Eesti Vabariik Kremli seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse kaotanud. Ühtlasi legaliseerib see alatiseks Venemaa jätkuva okupatsiooni Tartu rahu järgsetel Eesti aladel ja loovutab Narva tagused alad ja osa Petserimaast, võttes meilt ära igasuguse õiguse nõuda okupeeritud alade eest kompensatsiooni. Pole ühtegi sisulist põhjendust 5,2 protsendi Eesti riigi maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi võõrriigile loovutamiseks," ütles Helme.

"Ehkki piirilepet ei ole kummagi riigi parlamendis heaks kiidetud, on praegu õige aeg ratifitseerimisprotsess seisma panna. Venemaa on alustanud täiemahulist sõda Ukraina vastu ja ähvardanud vastusammudega kõiki Ukrainat abistanud riike. Piirileppe ratifitseerimisega edasiminek selles olukorras on riigireetmine. Putini režiim ei ole usaldusväärne lepingupartner. Ühtlasi annaks Eesti riik lepingult allkirja tagasi võttes jõulise hinnangu Venemaa vallutuspoliitikale ja oma naabrite ähvardamisele," lisas Helme.

Mõnede Reformierakonna poliitikute juttu, et uus piirileping tagaks paremini Eesti julgeoleku, peab Helme soovmõtlemiseks.

"Ukrainal oli Venemaaga nii maismaapiirileping kui ka mereväebaaside leping. Venemaa viskas need sujuva käeliigutusega prügikasti ja alustas sõjategevust lepingutest hoolimata. Mingisugust lisagarantiid loovutuslik piirileping meile ei anna," ütles Helme.

"Eestil ei ole piirileppe sõlmimisega kiiret. Ükski diktaator või impeerium ei ole igavene. Seni sobib meile ka praegune ajutine kontrolljoon, mis säilitab seto rahvakillule lootuse tulevaselt demokraatlikult Venemaalt saada tagasi oma põlised maa-alad," rääkis Helme.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) ütles, et praegustes oludes ei saa piirileppe ratifitseerimisega edasi minna. Samas ütles ta, et allkirja tagasi võtmisega Reformierakonna fraktsioon ei nõustu.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: