"Kriisides lasub esmane koormus just olemasolevale riigipersonalile. See tähendab neile täiendavaid ülesandeid, ületunde ja nii mõneski teemas ümberõpet," rääkis riigihalduse minister Jaak Aab.

"Samas tuleb märkida, et teenistujate arv eelmisel aastal küll kasvas, aga püsib täna kogu töötajaskonna arvestuses 3 protsendi juures," lisas Aab.

Eesti tööealisest elanikkonnast, vanuses 15-74 eluaastat, töötas 2021. aastal avalikus teenistuses 28 424 teenistujat (2,9%). Neist 22 922 olid ametis riigi- ja 5 502 omavalitsusasutustes.

Aastaga suurenes kogunäit 53 võrra: riigi ametiasutustesse tuli juurde 88 teenistujat ja omavalitsustest jäi vähemaks 34 teenistujat. Suurima kasvunäitaja tõid eriteenistujad, kelle hulka lisandus 21 inimest. Eriteenistujad moodustavad avalikust teenistusest 37 protsenti.  

2021. aastal oli avaliku teenistuse keskmine bruto kuupalk 1851 eurot kuus.

"Mõnes valitsusasutuses palk natuke kasvas, peamiselt ametites ja inspektsioonides," ütles rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Ülle Harak.

"Samas jäi aga eelmise aasta riigiasutuste põhipalk keskmisest üldturu näitajast siiski 14 protsenti maha ning võrreldes üle-eelmise aastaga on palga mahajäämus suurenenud," nentis Harak "Kõige väiksemad palgakasvu näidud on täna siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes – 1,4 protsenti."

Teenistujate vanuseline, sooline ja hariduslik koosseis on läbi aastate püsinud suhteliselt stabiilne. Avalike teenistujate keskmine vanus on 43,8 aastat ja naisi on veidi rohkem kui mehi. Kõrgharidusega töötajad moodustavad teenistujatest 63 protsenti.