Sõja 72. päev: Vene väed üritavad Severodonetskit ümber piirata

Venemaa suurendab Ukraina raudteetaristu pommitamist ja proovib nii häirida lääneriikide relvatarneid Kiievile. Ida-Ukrainas jätkuvad ägedad lahingud, rahvusvahelise meedia teatel sai Mustal merel tabamuse järjekordne suur Venemaa sõjalaev.
Oluline 6. mail kell 22.45:
- Reedel evakueeriti Azovstalist umbes viiskümmend tsiviilelanikku;
- Vene väed üritavad Ukrainale kuuluva idapoolseima linna Severodonetski ümber piirata ja sisse tungida;
- Sõjast tingitud majanduslik kahju Ukrainale ulatub 600 miljardi dollarini;
- Vene väed on hävitanud Ukrainas ligi 400 meditsiiniasutust;
- Azovstalist alustatakse kolmandat operatsiooni tsiviilelanike evakueerimiseks;
- Kiiev: Venemaa jätkab Ukraina vägede pommitamist, rindejoonel pole olukord muutunud;
- USA luure aitas põhja lasta venelaste sõjalaeva Moskva.
Venemaa võidupüha eel kehtib Kiievis komandanditund
Kiievi linnapea Vitali Klitško kutsus linnaelanikke võidupühal ja selle eel ehk pühapäevast esmaspäevani siseruumides viibima, kuna lääne võimud on hoiatanud, et Venemaa president Vladimir Putin võib sel päeval ametlikult Ukrainale sõja kuulutada.
"Samuti palun ärge ignoreerige õhuhäiresignaale ja minge kohe varju. Lähipäevil on raketirünnakute tõenäosus suur kõikides Ukraina piirkondades. Olge teadlikud ja hoolitsege oma ohutuse eest," hoiatas Klitško.
Azovstalist päästetud tsiviilisikud jõudsid Bezimennesse
Mariupolis ümberpiiratud Azovstali terasetehasest tsiviilisikuid välja viinud bussid on saabunud Venemaa kontrolli all olevasse Bezimenne linna, teatas Reuters.
Pealtnägijad kirjeldasid, kuidas Bezimennesse sisse seatud ajutisse laagrisse jõudsid bussid ning evakueerituid saatvad Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja ÜRO esindajad, vahendas Reuters. Keskuse ametnikud ütlesid, et nad ootasid mitut bussi. Kella 21 andmete järgi oli Bezimennesse jõudnud kolm bussi evakueeritutega. Vene riikliku infoagentuuri TASS teatel oli plaanis teele saata ka neljas buss enne, kui humanitaarkoridor kell 21 suletakse.
Enamik evakueerituid olid naised, vanurid ja lapsed.
Ukraina asepeaministri Irina Vereštšuki sõnul toodi reedel rusude alt välja vähemalt 50 inimest, nendest 11 olid lapsed. "Jätkame päästeoperatsiooniga laupäeval," kirjutas Vereštšuk reede õhtul sotsiaalmeedias.
Ukraina ametnikud süüdistasid Venemaad reedel relvarahu rikkumises Azovstalis.
Venelased piiravad Severodonetskit
Vene väed üritavad Ukrainale kuuluva idapoolseima linna Severodonetski ümber piirata ja sisse tungida, ütles Severodonetski sõjaväevalitsuse juht Oleksandr Striuk Ukraina rahvustelevisioonis.
"Linn on peaaegu ümbritsetud Vene ja separatistliku Luganski rahvavabariigi vägedest. Nad üritavad linna tungida läbi lähedalasuvate külade," ütles Striuk.
Severodonetski vallutamine oleks väga kasulik Vene armeele, kes on oma jõupingutused koondanud kogu Donbassi idaosa vallutamisele, vahendas AFP.
Striuk ütles, et linnast põhja pool asuvas külas toimusid lahingud. "Ukraina armee on seni rünnakuid tõrjunud, kuid venelased surusid edasi," ütles Striuk.
Tema sõnul on Severodonetskisse, kus enne sõda elas umbes 100 000 elanikku, jäänud umbes 15 000 inimest. Oblastivõimud on juba nädalaid kutsunud inimesi linnast evakueeruma.

Meedia: Mustal merel sai tabamuse Venemaa suur sõjalaev Admiral Makarov
Rahvusvahelise meedia teatel võis 130 meetri pikkusest Admiral Makarovist saada Ukraina sõjaväe kõige väärtuslikum sihtmärk. Pole veel selge, mis relvadega Ukraina merevägi laeva tabas, vahendas Forbes.
2017. aastal kasutusele võetud Admiral Makarov on Admiral Grigorovitši fregattide klassis kolmas, viimane ja moodsaim sõjalaev.
Makarov on varustatud keskmaa-õhk-tüüpi raketiga Buk ja kaheksa Kalibri tiibraketiga. Laev suudab seetõttu rünnata ka sihtmärke maismaal.
Pentagoni pressiesindaja John Kirby ei soostunud reedel kinnitama, et Admiral Makarov on uputatud. "Oleme seda asja terve päeva vaadanud, aga meil pole nende raportite kinnitamiseks teavet," ütles Kirby pressikonverentsil.
Sõjast tingitud kahju Ukrainas ulatub 600 miljardi dollarini
Ukraina peaminister Denõs Šmõhal ütles neljapäeval antud pressikonverentsil, et sõjast tingitud esialgsed majanduslikud kahjud ulatuvad hinnanguliselt 600 miljardi dollarini, vahendab Guardian. Tema sõnul peaks enamiku sellest summast tasuma agressor ehk Venemaa.
Ukraina vajab ka neli-viis miljardit dollarit kuus puhtalt selleks, et katta eelarvedefitsiiti, ütles peaminister. Ta lisas, et Ukrainale oluline teraviljaeksport on saanud tugeva löögi pärast seda, kui kuut suuremat viljaladu tabasid raketid.
"Venemaa kutsub esile toidujulgeoleku kriisi," ütles Smõhal. "Nüüd on miljonid tonnid meie teravilja sadamates kinni." Peaminister kutsus rahvusvahelist üldsust üles Venemaad survestama, et ta lubaks turvaliselt teraviljatransporti riikidesse, mis seda hädasti vajavad.
Azovstali kaitsjad süüdistavad Venemaad relvarahu rikkumises
Aasovi polgu võitlejad väidavad, et Venemaa väed tulistasid relvarahu ajal tankitõrjerelvast auto pihta. Selle autoga prooviti päästa tehasest tsiviilisikuid, vahendas CNN.
"Vaenlane rikub jätkuvalt kõiki kokkuleppeid ega järgi tsiviilisikute evakueerimise julgeolekugarantiisid," teatas Aasovi polk.
Kiiev: Venemaa jätkab Ukraina vägede pommitamist, rindejoonel pole olukord muutunud
Ukraina peastaabi teatel vähendasid Vene väed viimase 24 tunni jooksul rünnakuid maismaal. Rindejoon on staatiline, kus Vene väed pole läbimurret jätkuvalt saavutanud.
"Popasnat pommitatakse ööpäevaringselt. Vaenlane ründab iga päev pataljonide kaupa. Linn on peaaegu hävitatud. Ägedad lahingud jätkuvad ka Vojevodivka ümbruses," ütles Luhanski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht.

Vereštšuk: Mariupoli inimeste evakueerimisel keskendume Azovstalile
Ukraina asepeaministri Irina Vereštšuki sõnul keskendutakse reedel Mariupolis nende inimeste evakueerimisele, kes on endiselt lõksus Azovstali terasetehases.
"Täna keskendume Azovstalile," ütles Vereštšuk.
Saksamaa tarnib Ukrainale seitse iseliikuvat suurtükki
Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht teatas reedel, et Saksamaa tarnib Ukrainale seitse iseliikuvat suurtükiväesüsteemi Panzerhaubitzen 2000.
Panzerhaubitzen 2000 on Saksa sõjaväe teatel iseliikuv suurtükk, mis suudab tulistada kuni 40 kilomeetri kaugusele.
Venemaa kõrge ametnik: Moskva ei plaani kasutada Ukrainas tuumarelva
"Venemaa ei plaani Ukrainas kasutada taktikalisi tuumarelvi," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Aleksei Zaitsev.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov väitis hiljuti, et lääs valab õli tulle, andes Ukrainale relvi ja tulejõudu, ning hoiatas korduvalt, et konflikt võib viia kolmanda maailmasõjani.
Zelenski tõi välja võimalikud rahulepingu tingimused
BBC uuris Ukraina presidendilt Volodomõr Zelenskilt, milline oleks minimaalne järeleandmine rahulepingu sõlmimise eest. "Vene väed peavad naasma sinna, kus nad olid 23. veebruaril. Aga, et see juhtuks, selleks on vaja diplomaatilist dialoogi. Meie poolelt pole kõik diplomaatilised sillad põletatud," vastas Zelenski.
Zelenski ei maininud Krimmi poolsaart, mille Venemaa 2014. aastal annekteeris.
Zelenski: venelased on hävitanud sadu haiglaid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeva õhtul, et Venemaa sissetung Ukrainasse on laastanud sadu haiglaid ja teisi meditsiiniasutusi. Näiteks on arstid jäänud ilma vähiravimitest ja neil ei ole võimalik teha lõikusi, märkis ta.
Suurbritannias peetud heategevusüritusel videopöördumise teinud president ütles, et Ida- ja Lõuna-Ukraina paljudes kohtades on puudus isegi kõige tavalisematest antibiootikumidest.
"Kui arvestada üksnes meditsiinilist infrastruktuuri, siis tänase seisuga on Vene väed hävitanud või kahjustanud ligikaudu 400 tervishoiuasutust: haiglaid, sünnitusmaju, polikliinikuid," rääkis Zelenski.
President märkis ka, et neljapäeval jätkus ÜRO ja Punase Risti abiga sadamalinnast Mariupolist tsiviilelanike evakueerimine, kuid ta ei täpsustanud, kui palju inimesi minema pääses. Zelenski ütles, et Vene väed ründavad endiselt Azovstali tehast, kus on sõjaväelaste kõrval varjul veel tsiviilisikuid, nende seas väga palju lapsi.
ÜRO ja Punane Rist on aidanud Mariupolist ära 500 tsiviilelanikku
ÜRO peasekretär Antonio Guterres ütles neljapäeval, et käib kolmas operatsioon tsiviilelanike evakueerimiseks Azovstali terasetehasest. ÜRO julgeolekunõukogus toimunud briifil keeldus ta täpsustamast, kuidas see toimuma hakkab, et vältida plaani ebaõnnestumist.
ÜRO ja Punane Rist aitasid eelmisel nädalal piirkonnast põgeneda ligi 500 tsiviilisikul.
"Ma loodan, et kooskõlastused Moskva ja Kiievi vahel jätkuvad ja on võimalik tekitada veelgi humanitaarpause, mille käigus saavad tsiviilelanikud ohutult lahingupiirkonnast lahkuda ning abi need, kes seda hädasti vajavad," rääkis Guterres nõukogule. "Peame endiselt tegema kõik, mis meie võimuses, et päästa inimesed sellest põrgust."
Guterres hoiatas ka, et Ukrainas toimuv sõda avaldab arengumaadele veelgi rohkem survet. Ta ütles julgeolekunõukogule, et on valmis kaasa aitama kõnelustele, mis lubaks sõjast hoolimata maailmaturgudele tagasi Ukraina põllumajandustoodangu ning Venemaa ja Valgevene toidu- ja väetisetoodangu.
Allikad: USA luure aitas uputada sõjalaeva Moskva
Selles, et Ukraina tiibraketid tabasid aprillis edukalt Vene sõjaväe lipulaeva Moskva, oli oma osa USA luurel, kirjutab CNN.
Nimelt, kui Ukraina väed nägid Mustal merel Vene sõjalaeva, paluti ameeriklastelt kinnitust, et tegu on tõepoolest Moskvaga, ütlesid CNN-ile asjaga kursis olevad allikad. USA vastas, et nii on ja andis laeva täpsed koordinaadid.
Siiski pole selge, kas USA teadis, et Ukraina kavatseb laeva rünnata ning selle otsuse tegemisega ei olnud ameeriklased seotud, rõhutasid allikad. Ukrainaga jagatakse mereluure infot, et aidata neil kaitsta end Vene laevadelt tulevate rünnakute eest, lisasid nad.
Pentagoni teatel USA luure ei aidanud ukrainlasi Moskva uputamisel.
"Me ei andnud Ukrainale konkreetset informatsiooni Moskva kohta. Me ei olnud seotud ukrainlaste otsusega laeva rünnata ega ka nende poolt läbi viidud operatsiooniga," ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby.
Ristleja Moskva uppus kahe raketitabamuse järel 14. aprillil ning tegu oli suurima Vene sõjalaeva uppumisega pärast teist maailmasõda.
USA on mitu kuud jaganud Ukrainaga luureinfot Vene vägede liikumise kohta Ukrainas ning kuulanud pealt sõjaväe plaane.
Allikate teatel on aga infojagamisel selged piirid. Näiteks ei anta informatsiooni võimalike sihtmärkide kohta Venemaa pinnal. Samuti ei jagata infot, kus liiguvad teatud Vene sõjaülemad, ütles neljapäeval Pentagoni pressiesindaja John Kirby.
"Ukraina kombineerib ise meilt ja teistelt partneritelt saadud informatsiooni enda kogutud luureinfoga. Seejärel teevad nad vastavaid otsuseid ja tegutsevad iseseisvalt," lisas Kirby.
ÜRO-l on tõendeid 180 inimröövi kohta
ÜRO inimõiguste volinik Michelle Bachelet ütles, et tema büroo on leidnud tõendeid Ukraina kohalike ametnike, ajakirjanike, aktivistide, erusõjaväelaste ja teiste tsiviilisikute juhuslike kinnipidamiste ja võimalike sunnitud kadumiste kohta. Neid on korda saatnud Vene väed ja nendega seotud relvastatud rühmitused Venemaa kontrollitud aladel Ukrainas.
"Alates 4. maist on minu büroo dokumenteerinud 180 sellist juhtumit, millest viiel juhul leiti ohver surnult," ütles Bachelet. Ta lisas, et on kuulnud ka naiste vägistamisjuhtumitest Venemaa kontrollitud aladel ning muudest seksuaalvägivalla süüdistustest nii venelaste kui ka ukrainlaste aadressil.
Bachelet märkis, et inimõiguste ja humanitaarõiguse tõsised rikkumised sagenevad iga päevaga. Alates veebruari lõpust võtsid Vene väed tema sõnul viie nädala jooksul Kiievi ümbruses sihikule tsiviilisikutest mehi, keda pidasid kahtlaseks. Nad võeti kinni, neid peksti ja neid hukati, mõnel juhul viidi Valgevenesse ja Venemaale.
Ida-Ukraina separatistid eemaldasid Mariupolist Ukraina liiklusmärgid
Venemaa toetatud separatistid eemaldasid Mariupolist liiklusmärgid ja asendasid need venekeelsete liiklusmärkidega.
Separatistide jagatud piltidel on näha, kuidas oranžides vestides töötajad silte eemaldasid. Separatistid kirjeldavad Mariupolit kui "vabastatud territooriumi", vahendas Deutsche Welle.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 24 900;
- tankid 1110;
- jalaväe lahingumasinad 2686;
- lennukid 199;
- kopterid 155;
- autod ja muud sõidukid ning kütuseveokid 1926;
- laevad / paadid 11;
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.