Politsei- ja piirivalveameti (PPA) strateegilise staabi juht Vaiko Vaher ütles lõuna paiku ERR-ile, et Tallinnas Filtri tee sõjaväekalmistul ja ka mujal Eestis kulgenud Teise maailmasõja lõpu meenutamine rahulikult.

Tema sõnul oli ennelõunal registreeriti kolm märkimisväärset vahejuhtumit. Üks purjus mees keeldus eemaldamast Georgi linti ning ühtlasi üritas ta Tallinnas korraldada autokolonni, kus autode küljes olnuks sõda toetav sümboolika. Tallinnas toimetati hommikul jaoskonda üks naine, kes kutsus üles nõukogude sõdurivormi kandma. Politsei pidas temaga ennetava vestluse. Narvas viidi jaoskonda mees, kes keeldus Georgi linti ära võtmast.

"Muus osas on olnud rahulik. Näha on, et sümboolika keelustamine on jõudnud inimestele kohale ja rikkumisi on väga vähe tulnud," ütles Vaher.

ERR-iga uuesti pärastlõunal rääkinud Vaher ütles, et kella 14.45 ajaks oli politsei algatanud 25 väärteomenetlust. Tallinnas ja Narvas on olnud umbes 100 sõjasümboolikaga seotud juhtumit.

"Narvas paistavad silma ka korduvrikkujad, kellega me oleme korduvalt vestelnud, aga kellele ikkagi ei paista kohale jõudvat see, et sel aastal tähistatakse 9. maid teistmoodi kui varem," ütles Vaher.

Vaher tõi välja kaks keelatud sümboolikaga seotud juhtumit. "Esimene oli Tallinnas pronkssõduri juures, kus ema võttis kaasa oma väikse lapse, kes kandis Nõukogude Liidu sõjaväe raudteevägede mütsi. Ja kuigi ema ise väitis, et tegemist ei ole sõja sümboolikaga, siis selgelt paistis välja, et sellega propageeritakse Nõukogude armeed. Me võtsime mütsi sellest olenemata hoiule, aga kedagi menetlema ei hakanud. Kuna ema väga nupukalt kasutas ära enda last, et enda meelsust väljendada," rääkis Vaher.

Vaheri sõnul on näha üle Eesti, et mälestajad on järjest nupukamaks läinud ja üritavad leida erinevaid võimalusi, kuidas oma meelsust väljendada. "On see valge lint, on see sõjaväe sümboolika, on need mingid ise tehtud sildid, lindid plakatid. Nendesse me suhtume samamoodi nagu Georgi linti või Z-tähte," rääkis ta.

Teine juhtum oli Vaheri sõnul Sillamäel, kus politsei oli sunnitud korterisse sisse murdma. "Seal oli probleem selles, et isikul lehvis aknal Nõukogude Liidu lipp. Isik ise oli kodus ja keeldus politseinikele ust avamast. Pikad läbirääkimised ei andnud tulemust ja sellest tulenevalt olime sunnitud ukse avama ja selle lipu sealt eemaldama," sõnas Vaher.

Organiseeritud kogunemiste korraldamisi ei ole politsei praeguse seisuga tuvastanud.

Juba pühapäevast saadik on 9. mai tähistajad Tallinnas pronkssõduri juurde lilli viinud.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles esmaspäeva hommikul, et lisaks tavajõududele on politseil 9. mai tõttu esmaspäeval tööl kuni 600 politseinikku lisaks, kes vajadusel appi korda hoidma tulevad.

Varasematel aastatel on tuhanded inimesed 9. mail Tallinnas kogunenud kaitseväe kalmistule, kus 2007. aastast asub pronkssõdurina tuntud monument Teises maailmasõjas võidelnud nõukogude sõduritele. Paljud on sinna tulnud ka rongkäigus, kandes nõukogude armee ja Venemaa sümboolikaga lippe, rõivaid ja muud sellist. Tänavu on sellised tegevused keelatud, lubatud on vaid haual ehk pronkssõduri juures käimine ja rahumeelne mälestamine. Konfliktide vältimiseks on ala piiratud aedadega.

"Mina mälestan oma vanaisa, kes hukkus 1943. aastal, kahjuks pole ma teda kunagi näinud,"  rääkis Jelena. "Ma meenutan oma kasuvanaisa, kes kasvatas mu isa ja sai haavata Eestis, kaitstes ennast Saksa agressorite eest. Ja oma kolmandat vanaisa, kes oli hävituslendur ja tegi läbi kogu sõja."

Pronkssõduri juurde lilli viinud Venemaa suursaadik Vladimir Lipajev eitas Venemaa korraldatud sõda. "Need on provotseeritud nende poolt, kes tahaksid ellu viia seda, mis ei õnnestunud Hitleril 1941. aastal. Need kavatsused pole kahjuks muutunud," rääkis suursaadik. "Need seisnevad selles, et teha Venemaast tooraineallikas, luua kohad Venemaa survestamiseks ja selleks on kasutatud Ukrainat ja neonatse, kes selles riigis on viimastel aastatel pead tõstnud."

Venemaa sõjalist kallaletungi Ukrainale, ukrainlannade vägistamist ja laste tapmist Vene armee sõdurite poolt eitas ka sõduri juurde lilli viinud kunagine Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liige Vladimir Iljaševitš, kellest Kapo aastaraamatus on kirjutatud kui endisest KGB esimese osakonna töötajast.

"Need feigid on juba ammu esimestel päevadel selgeks tehtud, kelle poolt nad olid organiseeritud. Ei saa ju olla nii, et Vene armee läks ära ja kolme päeva pärast ilmusid sinna laibad. Propagandasõda on must propaganda, midagi pole parata," rääkis Iljaševitš.

Kella seitsmeks õhtul oli politsei rääkinud sadade inimestega, kes eksisid Putini sõda õigustavate propagandistlike sümbolite keelu vastu.

Eesti erinevate mälestusmärkide juurest oli jaoskonda viidud umbes 50 inimest ja 30 suhtes oli algatatud menetlus.

"On põhimõtteliselt kaks varianti, kuidas see lõpeb - kas nad saavad 1200 eurot trahvi või nad peavad veetma aega arestis," rääkis Vaiko Vaher.

Näiteks püüdsid kella nelja paiku Pronkssõduri lähistel kaks naisterahvast surematu polgu marssi matkida, kaasas fotod, mida marsil kantakse. Pärast politseiga vestlemist pani üks naistest pildi ära, teine keeldus ja viidi jaoskonda.

"Me oleme näinud ka seda, et inimesed on üritanud meid üle kavaldada, kasutades valgeid käesidemeid. Kasutades sellist sümboolikat mida koheselt 9. maiga ei seostata," tõdes Vaher.

Valgeid käesidemeid kannavad Vene sõdurid Ukrainas, et omasid tuvastada.