"Eesti politsei ei keela hukkunute mälestamist. Kalmistul võib langetada pea ja asetada lilled, kuid mälestamist ei tohi kasutada konfliktide ja vaenu õhutamiseks," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) Ida-Harju politseijaoskonna juht Roger Kumm.

Tema sõnul ei saa politsei välistada, et inimesed kogunevad spontaanselt, kuid seejuures tuleb meeles pidada, et sõjasümboolika kasutamine on keelatud.

"Sellistele sümbolitele reageerib politsei jõuliselt, laseme sümboli eemaldada ja alustame menetlust," rõhutas Kumm. "Politsei kutsub inimesi üles mitte minema 9. maiga seotud kogunemistele, mille eesmärgiks on tekitada provokatsioone. Juhul, kui keegi näeb rikkumisi või sõjasümboolikat, palume sellest politseile teada anda," lisas ta.

Kumm ütles, et praegu ei ole politseis registreeritud avalikke koosolekuid, mis oleksid seotud Teises maailmasõjas hukkunute mälestamisega. "Politsei vaatab üksikasjalikult läbi iga taotluse avaliku koosoleku registreerimiseks ning kui tuvastame, et tegemist võib olla agressiooni toetava koosolekuga, keelab politsei selle. Rongkäigud on olnud osa avalikest koosolekutest ja vajadusel saame keelata ka nende toimumise," märkis ta.

Eesti peamiselt venekeelsed elanikud tähistavad 9. mail Nõukogude Liidu võitu natsi-Saksamaa üle kogunemiste ja lillede viimisega nõukogude-aegsete mälestusmärkide, sealhulgas pronkssõduri juurde. Pronkssõduri teisaldamine 2007. aasta aprillis Tallinnas Tõnismäelt kaitseväe kalmistule vallandas pronksiööna tuntud rahutused, mida on hiljem samuti kogunemiste ja aktsioonidega tähistatud. Mõned mälestusüritustel osalejad on varasemalt kandnud nõukogude ja Vene sümboolikat, mida praegune Venemaa kasutab oma agressiooni propageerimiseks Ukrainas.

"Politsei on 9. mail nii nagu ka pronksiöö aastapäeval väljas suurendatud jõududega, et tagada avalik kord ja rikkumisi ennetada. Oleme kontaktis Sõjamuuseumiga, kes haldab kaitseväe kalmistut, et anda neile nõu turvalisuse küsimustes," ütles Ida-Harju politseijaoskonna juht Kumm.