Venemaa üldmobilisatsiooniga võib rändesurve Eestile kasvada

Praegu on olukord idapiiril stabiilne – sisserändajaid liiguvad üldjuhul Eestist edasi. Eesti kaudu pagevad nii ukrainlastest sõjapõgenikud kui ka kodumaal ohtu sattunud Vene kodanikud. Siiski hoiatab piirivalve, et kui Venemaa kuulutab välja üldmobilisatsiooni, võib rändesurve kasvada.
Alates Vene vägede sissetungist Ukrainasse on Eestisse Venemaalt põgenenud mobilisatsioonihirmus Vene noormehi, ütles ERR-ile politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitjat piirivalve alal Egert Belitšev.
Tema sõnul on selliste juhtumite lahendamiseks alustada rahvusvahelise kaitse menetlus. Alates 24. veebruarist ehk Venemaa sissetungi esimesest päevast on Eestile esitatud 247 rahvusvahelise kaitse taotlust. Enamik neist on Ukraina kodanikud, kui nende hulgas on ka 65 Venemaa kodanikku, ütles Belitšev.
"Me ei saa väita, et kõik 65 on lahkunud Venemaalt mobilisatsioonihirmu tõttu. Seal on palju erinevaid inimesi, palju erinevaid lugusid," lausus ta.
Belitševi sõnul on viimastel nädalatel olnud idapiiril piiriületuste arv suhteliselt stabiilne, keskmiselt 4000 inimest, kui arvestada kokku nii Eestisse saabujad kui siit lahkujad.
Belitševi sõnul tähendaks võimalik üldmobilisatsioon Venemaal, et rändesurve Eestile kasvaks ning kui inimesi hakkab saabuma suurel hulgal, saab menetluste kiirendamiseks kasutada erisusi.
"Täna pole põhjust olla ärev, aga oluline on, et oleme valmis vajadusel muutusteks rändesurves," ütles Belitšev.
Toimetaja: Marko Tooming