Väikelinnade kinnisvara on kümne aastaga kallinenud neli korda

Foto: Mirjam Mõttus/ERR

Maa-ameti andmeil on Eesti väikelinnade kinnisvara viimase kümne aasta jooksul kohati kallinenud neli korda. Hinnakasvu veavad Kesk- ja Lõuna-Eesti väikelinnad, kus viimase aasta jooksul on hinnad kasvanud 20 protsenti ning nõudlus kinnisvara järele ületab pakkumise.

Kaheksa aastat Soomes elanud ja töötanud veebiarendaja Marek Paas otsustas eelmine aasta Eestisse tagasi tulla. Elukohavalikul langes otsus Võru kasuks, kuhu aga elukoha leidmine oli paras väljakutse.

"Võrus, tollel ajal kui mina otsima hakkasin, oli saadavus väga-väga pisike. Ideaalkorterit, mida ma otsisin, oligi põhimõtteliselt ainult üks," ütles Paas.  

Paasil oli õnne, sest praegu on Kagu-Eesti kinnisvara turul puudus kõigest – suvitamiseks mõeldud maamajadest, linnasisestest elamukruntidest, garaažidest, ennekõike aga korteritest.

"Suurimaks probleemiks on renoveeritud uute korterite puudus nii müügi- kui ka üüriturul. Neid lihtsalt ei ole saada, ja kui neid üürile või müüki tuleb, siis need lähevad sisuliselt loetud päevadega ära. Turul on nõudlus kordades suurem kui pakkumine," rääkis Lumen kinnisvarabüroo maakler Ranno Kalda.

Sama ütles ka Swedbanki eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma, kelle sõnul on Võru-ja Põlvamaal suurenenud ka kodulaenude taotluste arv. Seejuures on Kagu-Eestis väljamakstavad laenusummad suurenenud võrreldes eelmise aastaga üle 30 protsendi.

Olukorrast  kinnisvara turul annab hästi aimu üks korter Võru kesklinnas, mis eelmisel aastal oleks  turul olnud veel hinnaga 600 eurot ruutmeetri kohta, praegu on aga selle väärtuseks 850 eurot ruutmeetri kohta.

Uute korterite keskmine ruutmeetrihind on Võrus tõusnud aga 1500 euroni

"Hinnad on võrreldes eelmise aastaga kuskil 20 protsenti tõusnud, see on nii üüri- kui ka müügikorterite puhul," ütles Kalda.

Kalda tõi välja, et veel paar aastat tagasi ei olnud Võrus ühtegi uusarendust. Tänaseks on küll valminud paar täielikult renoveeritud kortermaja, ent nõudlust oleks rohkema järele.

"Millest see tuleb, et arendajate huvi nii leige on olnud selle piirkonna vastu? See tuleb sellest, et pangad vaatad Lõuna-Eestit kui provintsinurka. Laenu ei anta arendajatele ja laenu ei anta ka potentsiaalsetele klientidele, kes oleks siis nagu ostjad," nentis Tamula Maja arendaja Ain Tarrend.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: