Kinnisvara müügipakkumised ja ka ostueelistused näitavad, et inimesed lahkuvad teadlikult linnalisest keskkonnast, kuid ei taha samas loobuda Tallinna või Tartu töö- ja teenusevõimalustest. Sobiv elukeskkond jääb 40-minutilise sõidu kaugusele. Uuema trendina mängib olulist rolli raudtee lähedus.

Elukohavalikul ristuvad korraga kinnisvara, regionaalpoliitika, transport, elukvaliteet, demograafia ja väärtushinnangud. Tallinna ümbruses sünnib uus rongivöönd, kus inimesed eelistavad loodust, väiksemat kogukonda ja taskukohasemat elu, kuid tahavad säilitada kiire ühenduse pealinnaga, ütles Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Dago Antov.

"Uuringud on näidanud, et selline mõistlik aeg, mida inimesed veel aktsepteerivad ühe sõiduna, kas tööle või töölt koju, jääb kuni 45 minuti piiridesse. Vähemalt Eesti tingimustes," selgitas Antov.

Atraktiivsemaks on mitu viimast aastat muutnud Keila, Saue ja Rapla suund, aga ka kunagine Kloogaranna suvilate piirkond, kus eluase on palju odavam kui Tallinnas, aga rongiühendus sinna hea. Antov ütlebki, et Tallinna ümbrusse on tekkimas omamoodi rongivöönd.

"Võib-olla isegi mitte täpselt nende raudteejaamade ümbrusesse, aga vähemalt väga paljud inimesed kasutavad seda nn pargi-ja-reisi varianti, sest need jaamade parkimisplatsid hommikuti on juba üsna täis."

Paljud Põhjamaa linnad on juba liikunud ronglinnastute poole. Antovi sõnul hakati teadlikult elamuasustuse piirkondi arendama eelkõige seal, kus oleks korralik liikumisvõimalus tagatud.

"Kui paneme inimesed elama sinna, kus häid ühendusi ei ole, siis see tihtipeale ju tähendab autosõltuvust. Tuleb rohkem ummikuid ja jääb ka rohkem probleeme just nimelt linnas endas, mitte seal, kus need inimesed konkreetselt elavad. Kuna raudtee on oma peavõimelt väga võimas ja ka kiirused suudavad konkurentsi pakkuda autole, siis see on täiesti loomulik protsess."

Maa- ja ruumiameti tehingute statistika näitab, et 54 protsenti kinnisvaratehingutest toimus möödunud aastal väljapool Tallinna ja Tartut.

Kinnisvaraportaalide järgi on keskmise kolmetoalise korteri hind renoveeritud majas Tallinnas umbes 200 000 eurot, Raplas 80 000. Ka majade hinna suhe on üsna samasugune ehk 50 kilomeetri kaugusel poole odavam kui Tallinnas.

Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Marek Kirjaneni sõnul ongi see 50 kilomeetrit piir ja teisalt on oluline raudtee lähedus.

"Nii kui linna piir läheb, on hinnad juba hoopis teised. Samas ei sõida Raplast enam väga palju kauem tööle. See on kindlasti üks suund, mis areneb. Ka Kose on viimastel aastatel ka päris jõudsalt kasvanud ja hinnad on väga jõudsalt kasvanud."

Inimgeograaf Rivo Noorkõiv ennustas, et elanikkonna liikumine Tallinna lähivaldadesse jätkub veel vähemalt kümme aastat.

"Vaadates demograafilist seisu, sellele tuleb ka piir peale. Kümne aasta pärast võib arvata niimoodi, et rahvastik, mis täna meil on, see väheneb, aga Tallinna roll ja Tallinna ümbruskonna roll selles rahvastikus kasvab. Suuremat maale minekut ma väga ei näe, sest tahetakse saada paremaid teenuseid ja selle nimel ollakse nõus ohverdama," põhjendas Noorkõiv.