Ilma keskmaa õhutõrjeta on Ämari lennuväli küll rünnakule haavatav, kuid Eesti õhuruumi kaitsmine ei piirdu vaid NATO hävitajatega, mis Ämaris paiknevad. Juba enne 24. veebruari varahommikut, kui Venemaa Ukrainat ründas, olid sajad lennukid õhus ööpäev läbi, valmis kaitsma NATO idatiiba, ütles Eesti õhuväe ülem Rauno Sirk.

"Lennuvahendid olid õhus ööpäevringselt, täpsustamata asukohta võin öelda, et NATO idariikides, ka meie õhuruumis. Nad ei olnud 24/7 Eesti õhuruumis, aga nad olid meile väga lähedal ja teatud ajal käisid ka siin," rääkis brigaadikindral Sirk.

Kui Esimeses maailmasõjas võis sõdur kaevikust näha taevalaotuses õhuässade võitlust, siis tänapäevaks on need ajad möödas, märkis Sirk.

"Tänapäeval kehtib põhimõte, et näe esimesena – tapa esimesena. (inglise keeles See first, kill first). Kui me Vene lennuvahendite puhul kuuleme, et neil ei ole maailmas analooge ja näeme, kuidas nad teevad taeva all võimsaid manöövreid, siis need ajad on [tegelikult] juba ammu möödas. Õhušõud ei ole taevas enam mõtet teha. Tänapäeval on ikka see võidumees, et kes näeb kaugemale ja jääb nähtamatuks," rääkis kindral.

See on ka põhjus miks õhuväelased ei taha reeta lennukite asukohti või lennuplaane. NATO piloodid harjutavad pidevalt sihtmärkide tabamist, mis jäävad silmapiiri taha. Selliseid lahinguid aitavad võita võimsad radarid ja varghävitajad ehk NATO tehnoloogiline ülekaal.

Kuid see, et ründajat tabab rakett justkui välk selgest taevast, on ideaal. Sõjas ei pruugi alati nii minna, seepärast rõhutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence, et ainult kaugetelt lennuväljadelt startivatele hävitajatele panustada ei saa. Luua on vaja mitmekihiline kaitse, mis hõlmaks nii õhutõrjet Balti riikides kui ka hävitajaid, mis on sõjakoldele võimalikult lähedal.

"Sõda õhus käib väga kiiresti. Ja isegi paarkümmend kilomeetrit vahemaad võib tähendada minuteid, mida ei ole. Ei tohiks loota vaid välismaalt saabuvatele hävitajatele, kui saaks kasutada kiiruse ja üllatuse eelist, mida pakuks kohapeal paiknevad hävitajad. Ämari kaitsmise eesmärk on hoida võimalusi, mida ei oleks Ämarita. Eesti õhuruumi oleks raskem kaitsta, kui see rünnaku esimestel päevadel hävitatakse," selgitas Lawrence.

Ka Sirk ütleb, et üksi hävitajad Eestit ei kaitse. Ükskõik, kas nad lendavad Ämarist või kaugemalt. Õhujõud peavad ka koostööd tegema kõigi teiste väeliikidega. NATO eesmärk on siiski sõda heidutuse toel ära hoida. Seetõttu ei saa alahinnata liitlaste lennukite Ämaris paiknemise sümboolset rolli.

Ämari sõnum on strateegiline nii poliitilise kui ka sõjalise poole pealt.