Miks seekord droon alla lasti?

Iga juhtum on erinev, selle juhtumi puhul hindasime mitut asjaolu, nagu alati. Kui ohtlik on ta võimalikele asustatud punktidele, millised on võimalused reageerimiseks, ja nende erinevate hindamiste koosmõjul otsustati, et lastakse alla.

Õnnelik juhus oli see, et Rumeenia lendur oli siinkandis, kui ei oleks rumeenlast treeninglennul olnud, kes siis oleks drooni alla võtnud?

Siis oleks Portugali hävitajad seda teinud. Portugali hävitajad olid Ämaris samasuguses valmiduses nagu olid rumeenlased, aga rumeenlased olid tõepoolest juba õhus.

Ja droon oleks lennanud sisemaale sügavamale.

Seal mõned minutid kindlasti oleks vahet olnud, aga küsimus oli eelkõige selles, et kui see otsus droon alla võtta tehti, siis selle eeldus oli see, et meie võimalikud kaasnevad kahjud oleksid minimaalsed või neid üldse ei oleks. Ja õnneks seekord sisuliselt kahjusid ei olnud, metsatukk tõesti natuke kahjustada sai.

Oli see nüüd 50 meetrit või natukene rohkem esimesest elumajast, kuhu see droon kukkus, siiski on see teatud oht. Siiamaani on öeldud, et ohtu maa peal ei tohi tekitada. Miks siis ikkagi seekord selline otsus tehti? Kus te teate, et see ohutu oli?

Oht on see, et meie naaber on Venemaa ja Venemaa jätkuvalt peab sõda Ukraina vastu ja Ukraina kaitseb ennast. Ja kahjuks peab tunnistama, et Venemaa kasutab üha võimsamaid elektroonilise sõjapidamise vahendeid selleks, et neid droone mõjutada. Isegi kui need droonid lendavad üsna sügaval Venemaa territooriumil, siis kui neid mõjutada üsna kaugelt ja mõne kraadine erinevus tuleb lennutrajektoori sisse, siis võib juhtuda, et need droonid lõpetavad Läti õhuruumis, Eesti õhuruumis, Soome õhuruumis. Ja kas nad maha võetakse või mitte, sõltub igakordsest ohuhinnangust ja eelkõige sellest, kui suur on võimalik kahju Eesti territooriumile ja Eesti inimestele.

Kas sellel droonil oli ka lõhkeaine peal?

Seda juurdlus praegu selgitab. Kaitsepolitsei on menetluse alustanud, kaitsepolitsei seda juurdlust juhib. Kui vaadata sündmuskohta, siis alati igal droonil on peal kütus, nii et sõltumata sellest, kas lõhkepea on või ei ole, on ta alati maa peal ohtlik.

Kui kaugele ikkagi drooni kukkumise koht elanikest jäi?

Kui ma sain politsei raporti, siis politseiraporti kohaselt on see sadu meetreid, ta oli seal metsatuka sees. Keegi täpselt nii-öelda joonlauaga üle ei ole käinud, aga sõltumata sellest, kas see oli 500, 200 või 50, reaalsus on see, ega lõpuni ülevalt 300 meetri kõrguselt alla tulistatud drooni kukkumispaika ei ole võimalik määrata. Nii, et riskid alati maa peal jäävad.

Mis see koostöö ukrainlastega endast kujutab? Kas see on hilisem vabandus Eesti rahva ees või saite enne juba teavituse Ukrainast ka, et droon Eesti peale tuleb?

See, millised on meie luureinfo vahetamise kanalid, seda me loomulikult ei kommenteeri. Me saame küll kommenteerida seda, et minu suhtlus Ukraina kaitseministriga ja samamoodi Ukraina julgeolekukomitee esimehe Rustem Umerovi suhtlus Eesti instantsidega on olnud kohene. Nad on tõesti vabandanud, aga loomulikult nad on ka üle kinnitanud, et nad teevad omalt poolt kõik selleks, et need droonid NATO õhuruumi ei satuks.