Saksamaa valitsust on palju kritiseeritud kõhkleva ja aeglase reaktsiooni eest sõjale Ukrainas. Samas on Saksamaa ka teinud üsna palju ja see on nagu küsimus sellest, kas klaas on pooltühi või pooltäis. Millise hinnangu teie Saksamaa vastusele annaksite, mida te sellest arvate?

Kui vaadata, kus Saksamaa oli jaanuaris ja kus Saksamaa on täna, siis me oleme tegutsenud väga kiiresti ja me oleme teinud dramaatilisi muutusi. Ja ma arvan, et see on õige asi, mida me teeme. Meie jaoks on väga raske ja ka valus, et me sõltume nii tugevalt Venemaa energiast ja et isegi suur osa meie energia infrastruktuurist kuulub Vene firmadele. Me oleme astunud otsustavaid samme, et sellest sõltuvusest lahti saada.

Aga see on valus, et me olime sellises sõltuvuses ja see piiras meie valikuvõimalusi. Me oleme tegutsenud nii söe, nafta kui ka gaasi küsimustega, oma varude ja rafineerimistehastega, iga üksiku lüliga, ja ma arvan, et see on olnud üsna muljetavaldav. Ma võin tõepoolest öelda, et me töötame päevad ja ööd selle nimel, et teha seda nii kiiresti kui võimalik.

Kas te võiksite natukene kirjeldada olukorda? Söekasutus on peaaegu lõppenud ja nafta ja gaas on praegu teemaks.

Vene nafta kasutamist oleme me vähendanud juba nii palju, et see moodustab veel vaid 12 protsenti meie tarbimisest. See oli üle 30 protsendi, me oleme seda teinud mõne nädalaga. See, mis on jäänud, tuleb suuresti Ida-Saksamaa olulisest rafineerimistehasest, milles enamus kuulub vene firmale Rosneft ja loomulikult ei jaga nad meie huvi vabaneda Vene naftast. See on praegu probleem, mis meil on.

Ja ülejäänu osas oleme me tänu Poolale saanud vähendada Vene energia tarbimist, see on väga oluline koostöö, mida me naftasektoris teeme.

Gaasi teema on veidi keerukam. Me ehitame LNG-terminale, me teeme koostööd teiste riikidega, me asendame gaasikütet soojuspumpadega ja vähendame sellega gaasi tarbimist, me teeme tõesti palju eri sektorites, aga LNG-terminali ehitamine võtab teatud aja, kahjuks. Me oleme vastu võtnud seaduse, mis võimaldab protsessi kiirendada LNG-terminalide jaoks.

Aga miks ei ole võimalik mõned tehased kinni panna ja astuda edasi kiirete sammudega?

Situatsioon on selline, et ühelt poolt sõltub sakslaste küte suuresti gaasist, see muutub probleemiks järgmisel talvel, suvel on kõik hästi, aga järgmisel talvel mitte. Teisalt on tegu tööstusega, nagu te ütlesite. Küsimus ei ole üksikutes ettevõtetes, neis tehtavad tooted lähevad laiali kogu Saksamaa tööstusele, see on küsimus tervetest sektoritest. See teeb asja keeruliseks. See ei ole üks ettevõte või paar ettevõtet, vaid sellel on mõju kogu saksa tööstusele.

See muudab selle ohtlikuks ja meie näeme, et see hind on niivõrd palju suurem kui hind Putinile. Sellepärast teeme me ettevalmistusi, vähendame gaasitarbimist, tahame seda importida mujalt, asendada seda ka taastuvenergiaallikatega. See on meie jaoks samuti praegu väga selge siht, suurendada nende osakaalu, me kutsume seda vabaduse energiaks, kus me ei impordi seda mitte kusagilt mujalt, vaid kasutame päikest ja tuult. Selle protsessi kiirendamine on samuti meie prioriteet.

Kas tuumajaamade kinnipaneku edasilükkamine on samuti arutlusel?

Meil on Saksamaal tööle jäänud veel kolm tuumareaktorit. Neist ei ole tegelikult abi gaasiprobleemi lahendamisel, sest gaasi ei saa küttesüsteemides ja tööstuses kiiresti välja vahetada. Aga isegi kui see ei oleks nii, siis meie tuumajaamasid ei ole enam ammu põhjalikult kontrollitud ja seda tuleks siis nüüd kohe teha. See on väga kallis, selle raha eest me saame saavutada palju rohkem palju kiiremini teistes sektorites ja lõpuks peaksime me hakkama importima uraani kas Venemaalt või Kasahstanist. Me ei taha asendada oma gaasisõltuvust Venemaast uraanisõltuvusega Venemaalt või Kasahstanist. Meie eesmärk on saada iseseisvamaks.

Milline on teie ajakava Vene gaasist loobumiseks?

Hiljemalt suveks 2024, see on meie ambitsioonikas plaan, ma loodan et me saame hakkama ja nagu ma ütlesin, me kiirendame kõiki protsesse ja tänu Euroopa partneritele saame me edasi liikuda kiiremini ja head koostööd teha. Kui me samal ajal suurendame koostööd Läänemere piirkonnas, kasutame kogu potentsiaali, mis Euroopas on taastuvenergeetikas, energiatõhususes, fossiilkütustest loobumises, gaasist loobumises tööstuses, siis me võime olla isegi kiiremad. Kui kõik aitavad ja me oleme innovatiivsed, kui me loobume fossiilkütustest kiiremini, kui me hoiame rohkem gaasi kokku, siis me oleme isegi veidi kiiremad.

Euroopa Liit on pakkunud välja järjekordse sanktsioonide paketi ja see sisaldab ka naftaembargot. Kas see väljapakutud ajakava on Saksamaale sobiv?

Saksamaa valitsus toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut, me ei ole selle vastu. Seekord ei ole meie probleemiks.

On räägitud ka sellest, et Venemaale rublades maksmine ei ole lubatud ja see on sanktsioonide rikkumine. Samal ajal otsivad Saksa firmad samuti võimalusi avada euro-rubla arveid Gazprombankis, näiteks Uniper. Mis neist saab?

Me teeme väga tihedat koostööd Euroopa Komisjoniga ja järgime kõiki komisjoni reegleid ja tõlgendusi. Meie jaoks on oluline, et me jääme ühtseks oma vastuses Putinile, see on kõige olulisem, et Euroopa Liit ei lõheneks. Sellepärast on meie jaoks Euroopa Komisjoni juhis oluline, et me püsiksime ühtse tõlgenduse juures ja oma ettevõtetele ütleme me, milline vastus on komisjoni hinnangul parim. Ühtsuse hoidmine, Euroopa Komisjoniga koostöö tegemine, et iga riik ei teeks asju omamoodi, on oluline. Ma arvan, et see on see, mida Putin tahab kõige rohkem, et me hakkaksime omavahel kaklema.

Aga kas on lubatud maksta Gazprombanki euro-rubla skeemide kaudu?

Komisjon on selgelt öelnud, Gazprombank ei ole sanktsioonide all ja kuni see nii ei ole, võib sinna arvele maksta ja siis sa deklareerid, et sellega sa lõpetad oma makse, see on protseduur, mida pakub Euroopa Komisjon ja seda me soovitame ka oma ettevõtetel teha.

Räägime mõjust, mis sellel sõjal on olnud Saksamaa poliitikale ja ühiskonnale. Kui sügav see on olnud?

Ma arvan, et see on olnud üsna sügav. See on olnud paljude inimeste jaoks vaimne muutus selles osas, kuidas nad suhtuvad Putinisse, tema valitsusse või tema poliitikasse ja meie nõrkustesse ja sõltuvustesse. Mina võitlesin aastaid Nord Stream 2 vastu ja hoiatasin meie sõltuvuse eest Venemaast, me olime selle seisukohaga aastaid vähemuses. On hea, et me nüüd oleme arusaamisel, et oma Euroopa partnerite muret tuleb võtta tõsisemalt.

Eurooplastena ja sakslastena Euroopas ei saa me seada oma võib-olla lühiajalisi majanduslikke eesmärke ettepoole oma Euroopa partnerite julgeolekumuredest. See on olnud oluline muutus, kui me hoiame seda Saksa poliitika alusena, siis oleme me astunud pika sammu Euroopa ühendamisel. Ma loodan, et see ühine interpretatsioon säilib ka majandust muutes ja teha seda ühtsel moel, et tulevikus oleks meil tugev majandus.

Te ütlesite, et te olite oma arvamusega Saksamaal vähemuses. Kas arusaamad on muutunud ka sotsiaaldemokraatide seas?

Jah ma arvan tõepoolest, et muutus on aset leidnud. Ma näen seda kolleegide seas. Ja see ei puudutanud ainult sotsiaaldemokraate. Proua Merkel vedas kantslerina seda poliitikat aastaid. Härra Merz, kes nüüd käis Kiievis, oli Nord Stream 2 toetaja palju aastaid. See ei olnud ainult ühe partei, vaid Saksa poliitika probleem.

Ma olen palju tööd teinud seoses sõjaga Süürias, paljud inimesed ütlesid, et see, mida Putin tegi Aleppos, ei teeks ta kunagi Euroopas, mina küsisin, et miks te arvate, et Putin kohtleb inimesi mõnes kohas kenamini kui mõnes teises. Vaadake Groznõid, vaadake Aleppot, vaadake kõiki kohti. See on Putin. See teadlikkus suureneb nüüd ja paljud kahetsevad, et nad ei suhtunud tähelepanelikumalt sellesse, mida Putin mujal maailmas tegi. Paljud asjad on kokku sattunud, ma loodan, et see muutus on püsiv ega kao mõne nädala või kuuga.

Üks väljapaistvamaid Ostpolitiki tegelasi on Gerhard Schröder. Ta andis hiljuti intervjuu, milles ta ütles, et ta oma ametikohtadelt ei taandu, kõik on hästi ja Putin endiselt tema sõber. Kas talle ei peaks samuti kehtestama Euroopa Liidu sanktsioone?

Ma ei arva, et see oleks õige. Ta on ikkagi Saksamaa endine kantsler ja ma ei arva, et ta on oligarhidega samas kategoorias, aga me arutame Saksamaal, kas talle tuleks jätkuvalt raha maksta personali ja muu tarbeks. Ma arvan, et see on õige arutelu. Ja sotsiaaldemokraadid arutavad selle üle, kas ta võib partei liikmena jätkata. Meile sakslastena on oluline sellega hakkama saada ja seda arutada ning ma arvan, et see ei kao kuhugi.

Mis peaks olema meie ja Saksamaa huvi selles sõjas, mida me peame saavutama?

See on keeruline küsimus ja ma arvan, et me ei peaks sellele vastama sakslastena eraldi vaid arutama seda koos oma Ukraina sõpradega ja liitlastega Euroopas, üle Atlandi ja kõikjal maailmas. Oleks väga vale Saksamaal öelda, et meie eesmärk on selline, ma ei näe Saksamaa poliitikat nii. Me toetame Ukrainat nii palju kui saame, me oleme langetanud julgeid otsuseid, mida mõned kuud tagasi keegi poleks Saksamaalt oodanud.

Kas rahu või võit?

Ma arvan, et me tahame näha sõja lõppu ja me ei taha, et Ukraina kaotaks, me tahame lõpetada need julmused, mis aset leiavad. Ma arvan, et see on üldine lääne eesmärk ja me sõnastame selle ühiselt ning kujundame vastavalt oma poliitikat. Me toetame mitte üksnes humanitaarabiga, vaid aitame majandust ja rajame energiainfrastruktuuri ja nii edasi. Me saame teha juba praegu asju, millega me saame toetada juba vabastatud Ukraina alasid, me ei pea ootama sõja lõppu, vaid saame kohe appi minna.