Praegu peaks Eesti gaasitarbimine oleme umbes viis TWh aastas. Kas on teada, mis see võib Eesti ja Baltikumi puhul olla juhul, kui hind kerkib. Kas see võib olla umbes samas suurusjärgus või hoopis kukub?

Ikka kõik prognoosid praegu näitavad, et 2022-2023 küttehooajal on vast gaasitarbimine regioonis ja selle all ma mõtlen Eestit, Lätit ja Leedut kokku, võib-olla veidi väiksem kui see on olnud ajalooliselt, kuskil 58 TWh kokku. Mis veelkord näitab, kui väike on ka Balti-Soome gaasiturust Eesti osa ja kui väike on Eesti gaasitarbimine kogu regiooni suhtes. See on ka see põhjus, miks me kõigist lahendustest, millest me siin räägime – on see siis varude soetamine või täiendavate tarneahelate loomine või on see ka suhtumine Vene torugaasi ja Vene torugaasi tarnete lõpetamisse – igal juhul peavad kõik neli riiki ühiselt käituma, ühtede põhimõtete alusel.

Kui palju on Eestil võimalus saada gaasi Läti või Leedu hoidlatest, arvestades, et meie kogus on suhteliselt väike? Kui palju seal seda on?

Eesti gaasitarbimine ei ole mingi probleem ära katta tarneahelaga kas Klaipeda LNG-terminalist, Incukalnsi maa-alusest hoidlast. Klaipeda aastane läbilaskevõime on kuskil 30 TWh, seda on võimalik umbes seitsme TWh võrra suurendada, kui seal teha investeeringuid. Läti maa-aluse hoidla maht on 21 TWh. Nüüd kohe sel nädalal läheb tööle või tegelikult on juba töös gaasiühendus Leedu ja Poola vahel.

Nii et see taristu on tegelikult täiesti piisav, kui me räägime Eestist üksikuna. Mis on probleem ja mille pärast me oleme mures, on see, et oleme juba aastaid valmistunud selleks olukorraks, et lõppevad gaasitarned Venemaalt. Seni käsitlesime seda probleemi sellises ulatuses, et gaasitarned lõppevad ära Baltikumi ehk siis kolme Balti riiki. Ja see taristu, mille me oleme ehitanud – Klaipeda, Incukalns, Balticconnector, Baltikumi-sisesed toruühenduste tugevdused – on täiesti piisav Baltikumi jaoks.

Aga nüüd on muutunud see, et kunagi Soome ise ega ka Eesti julgeolekuasutused ei pidanud võimalikuks, et torugaasi tarned Venemaalt Soome peatuvad. Probleem tekib sellest, et kui Soome tuleb Baltikumi tarbimisele veel oma tarbimisega juurde, kui sinna ka torugaasi ei lähe, on tekk liiga lühike.

See on see, millega me tegeleme, et proovida luua täiendavad tarneallikad siia Läänemere põhjaossa, Soome lahe regiooni.

2014. aastal plaan oli, oleks võinud juba siis LNG-terminali rajada.

See on väga hea küsimus...

Aga küsimus on selles, et kui pragune plaan, millest on ka juba räägitud – Alexela välja pakutud Paldiskisse LNG-terminali rajamine – ehitatakse kai ja renditakse tanker. Mis on Eleringi roll, mis teie plaan on?

Miks ma ütlesin, et väga hea küsimus, on üks asi, mis tuleb siin kindlasti teha selgeks. See on see, et on kõlanud kriitika, et miks me ehitasime Balticconnectori, miks me kohe ei teinud LNG-terminali. See, et me täna üldse saame rääkida LNG-terminalist, selle eelduseks olid need kaks toruühenduse tugevdamist, mis me tegime: Balticconnector ja Eesti-Läti toruühenduse tugevdamine suunal Incukalnsi hoidla. Eesti gaasitarbimise, selle viie TWh vastu ei teeks keegi ühtegi LNG-terminali. Üks LNG-laev mahutab umbes üks TWh veeldatud gaasi. Eesti aastane tarbimine oleks võimalik ära katta viie laevaga.

Selge on see, et selline maht ei ole ühegi terminali pidamiseks majanduslikult mõistlik. Ehk et nii Balticconnector kui Eesti-Läti ühendus loovad üldse eelduse, et LNG-terminali on üldse võimalik teha Eestisse. Igal teisel juhul oleks see olnud mõistlik teha kuhugi mujale.

Lihtne näide: varasemalt, enne Balticconnectori projekti gaas ei saanudki liikuda põhjast lõunasse, Incukalnsi ei olnudki võimalik Paldiskist gaasi panna. Kuna gaasisüsteem oli nõukogude ajal disainitud selliselt, et kompressor oli Lätis, mis puhus seda gaasi põhja suunas. Nüüd me ehitasime noomoodi, et on võimalik gaas viia ka LNG-tankerist Lätti hoidlasse, sest gaasitarbimine on Eestis sesoonne. Ta tuuakse sisse, pannakse maa alla ja võetakse välja, kui on vaja.

Teine pool mis puudutab…

Räägime ikka praegusest projektist! Mis Eleringi nägemus on, mida tuleks nüüd teha, et meil oleks võimalik sügisel saada seda gaasi.

Siin ka hästi oluline, mis probleemi me lahendame. Lahendame ju gaasi varustuskindluse probleemi tarbijatele, see on see probleem. Me ei lahenda siin Eesti majandusarengu probleeme, mis on ka kindlasti olulised asjad, aga see ei ole selle probleemi fookus.

See projekt on võimalik jagada kolmeks osaks, et saaks üldse aru, millest me räägime. Kõigepealt ujuv gaasiterminal, ehk tänases mõttes laev, mida nimetatakse FSRU – floating storage regasification unit. Siis haalamiskai…

Mida veel ei ole olemas…

Jah, kuhu on võimalik see laev siis panna ja kust tuleb toru ja kus on võimalik see taasgaasistatud gaas panna Eesti gaasisüsteemi, regiooni gaasisüsteemi ja siis gaasituru enda korraldus, et need molekulid oleks olemas, mis läbi laeva torusse panna.

Ehk et kui me räägime nendest kolmest sambast, siis ma arvan, et esimene sammas – laev – sellega on asi täna väga selge. Eesti valitsus on otsustanud teha see projekt koos Soomega, Soome ja eesti majandusministeeriumid on kirjutanud alla vastava kokkuleppe, sel nädalal kirjutavad vastava kokkuleppe alla ka Elering ja GasGridFinland, kes siis kahepeale selle laeva rendivad. Kui sellise kindlustuse, et kui peaks torugaasi tarne katkema või veel enam – kui me lõpetame Vene torugaasi ostmise – siis…

Küsimus on, kuhu see laev tuleb, kui ei ole kaid?

Jajah, siis ongi küsimus teises sambas – haalamiskai. Ega Lahepera projekt ei ole kindlasti ainus. See on täna kõige kiirem.

Mis see alternatiiv on? Kui Alexela ütleb, et neil on Lahepera projekt staadiumis, kus andke ainult nõusolek ja ehitus läheb lahti. Mis see alternatiiv on ja kui kaua see aega võtab? Kas see tähendab, et sügisel ikkagi meil ei ole seda kaid?

Jah, Lahepera projekt on kindlasti kõige kiirem ja see on projekt, mis on võimalik teha ära sügiseks. Teised projektid, näiteks Inkoo projekt (Soomes – toim.) saab kindlasti valmis 2023.

Sellepärast me täna räägimegi Alexela ja Infortariga läbi, et leida mõistlik kokkulepe, kuidas riskid ja kasumlikkus eraettevõtja jaoks – kuidas tasakaal leida.

Ja ma olen täna kindlasti optimistlik, et me täna kindlasti selle mõistliku lahenduse leiame, mis tähendab seda …

Lahenduse üheks osapooleks on see, et Alexela küsib riigipoolset garantiid, et juhul kui Vene gaasi hind on ikka nii palju odavam, siis nendele kui eraettevõtjale makstakse see risk kinni.

See nüüd tegelikult puudutas hoopis tankeridebatti. See, mis puudutab haalamiskaid, siin on meil põhimõtteliselt kolm versiooni laua peal. Üks on see, et Elering on öelnud, et me oleme valmis selle kai ostma, mis tähendabki seda, et eraettevõtja saab oma kulud tasa pluss saab ka mõistliku kasumlikkuse, sest selge on see, et eraettevõtja eesmärk on teenida kasumit.

Teine on see, et me ostame täna ja eraettevõtjal tekib kohustus osta see tagasi. Sest nad on ise öelnud, et nad tahavad teha tulevikus seal äri, Elering ei taha kuidagi selles äris olla, see ei ole meie eesmärk, meie tegeleme sellega, et tagada gaasi varustuskindlus.

Ja kõige lihtsam versioon on, et me selleks kaheks aastaks – enne kui Inkoo sadam on valmis – lihtsalt rendime selle kai Alexela – Infortari käest, kes selle vastava kai erainitsiatiivi põhiselt valmis teevad.

Hästi oluline ongi siin, et ka avalikus arutelus on palju jäänud kõlama see, et erakapital teeks. Aga olles nüüd kaks kuud neid läbirääkimisi erinevates töövoogudes pidanud, siis nagu ikka elus tihti on see, et kui on lause, kus on "aga", siis see, mis on enne "aga", on ka oluline, aga eelkõige tuleb kuulata seda, mis on peale "aga". Sest kõik need laused on sellised, et erakapital teeks, aga riik andku garantii. Selles mõttes…

Taavi Veskimägi – kas on tehtud arvutused, et kui Alexela on selle projekti välja käinud, avalikkusele on seda tutvustatud, see hind on võib-olla enam-vähem teada, siis mis see riigi poole hind on? Kui teie kui varustuskindluse tagaja seda kaalute, siis kumb oleks odavam? Kas see arvutus on tehtud?

Jah, me selles mõttes kindlasti kaalume seda… Või õigemini hästi oluline on see, et hind on transparentne.

Kindlasti, Alexela on öelnud, et nad tahavad kõik oma kulud tagasi saada – meil ei ole selle vastu midagi, loomulikult nad peavad kõik oma kulud tagasi saama. Nad peavad saama ka mõistliku kasumlikkuse.

Aga hästi oluline on see, et omades nüüd peaaegu 30 aastat kogemust nii riigiametniku kui poliitiku kui riigi äriühingu juhina, siis hästi oluline on, et kui tänasest viis aastat edasi vaadata , et mis me siin tegime, et kas ka siis tundub see mõistlik.

Sellest lähtuvalt me kindlasti ei saa eraettevõtjale maksta seda raha, mida nad ütlevad, et jah, me tahame seda raha, olge head, tooge see raha. Meil on vaja aru saada, kust see tuleb, miks see selline on ja see ongi see, millest me täna räägime. Et ka avalikkus mõistaks, mis see kulustruktuur on, kuidas me sinnamaani jõudsime. Sest ega Eleringil mingit oma raha ei ole, see raha, mida me selleks kasutame, läheb gaasi võrgutasusse, mille lõpuks kõik gaasitarbijad kinni maksavad. Selles mõttes on ääretult oluline olla siin hoolas ja tõesti saada aru, mille…

Seda arvutust veel ei ole, saan ma aru?

Ei see arvutus…

Ma tõesti ei tahaks hakata läbirääkimiste käiku siin detailides kommenteerima hakkama. Ma arvan, et see on ääretult vale, et me "Aktuaalse kaamera" vahendusel peame läbirääkimisi. Sellest lähtuvalt on ka Elering püüdnud hoida madalat profiili meedias. Las see jääb ikka läbirääkimistelaua taha.

Aga ma olen kindlasti optimistlik, et me jõuame kindlasti mõistliku tasakaaluni, kus eraettevõtja saab oma eesmärgi teenida ärilist kasumit ja meie saame tagatud selle, et sügiseks on olemas see võimekus, et võtta Eestis LNG-tarneid vastu.

Kas sügisel Eesti tarbib LNG-gaasi või me oleme endiselt Venemaa gaasi otsas?

Eesti tarbib ka täna LNG-gaasi läbi Klaipeda terminali. Nii et see on ka täna suhteliselt suures ulatuses see gaas, mida me tarbime. Kui me vaatame Vene torugaasi tarneid, siis on need suhteliselt vähesed.

Jah, me teeme kõik selleks, me täna pingutame selle nimel, et see võimekus oleks sügiseks olemas. Aga nii nagu ikka, see ei ole kindlasti meie ainuke plaan.

Teine plaan on see, et me nii või teisiti, ühe TWh ulatuses – kui me rääkisime enne viieteravatisest gaasitarbimisest – paneme Incukalnsi täiendava varu. See, mis gaasitarbijat kõige rohkem huvitaks, et kas gaas on olemas, kas ma saan seda järgmisel talvel kasutada, siis igal juhul kodutarbija, üldhuvitarbija – kool, haigla – kindlasti on see gaas järgmisel talvel olemas.

Selles mõttes keegi muretsema ei pea, kas gaasi ei ole. Mis iganes, kas on see varudepõhine lahendus, LNG-põhine lahendus – see kindlasti on olemas.