Kui meile tuttavat, nii-öelda tavalist maagaasi piisavalt jahutada kuni 162 miinuskraadini, saabki sellest vedelik ehk LNG. Selle protsessi käigus on gaasi ruumala muutunud 600 korda väiksemaks. Nii mahub seda rohkem hoidlatesse ja saab hõlpsasti väga pika maa taha transportida.

"Gaasi torujuhtmete puhul on meretorujuhtmete puhul mõistlik vahemaa kuni 1200-1300 kilomeetrit. Kui räägime maismaa torutranspordist, siis kuni 3000–3500 kilomeetrit, kust juba edasi transportida on mõistlik kindlasti maagaas viia veeldatud kujule, et hoida nende transpordikulude pealt kokku," lausus Tallinna tehnikaülikooli energeetikaprofessor Alar Konist.

Kuidas jõuab aga LNG meie gaasitorustikku ja lõpuks koju gaasipliidi sisse? Kui realiseerub praegu kavas olev plaan Paldiski sadamas, sõidab sinna spetsiaalne laev, FSRU, lihtsamalt ujuvterminal. 

"See laev ongi see terminal. Laev läheb kai äärde, jääb sinna võib-olla kümneks aastaks, võib-olla rohkemakski. LNG tuuakse terminali laeva peale ja see gaasistatakse seal laeva peal. Ühendus olemasoleva gaasi ülekandesüsteemiga tehakse laeva kõrval, laeva küljes on ühenduspunkt ja sinna ühendatakse toru. Gaas tuleb laeva pealt ja läheb meie olemasolevasse süsteemi," rääkis Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla.

LNG-d toob ujuvterminali tanker näiteks USA-st, mis on Euroopa Liidu suurim LNG-importija, kuid müüjaid on palju rohkem. Muide, viiendik Euroopa Liidu LNG-st tuli eelmisel aastal Venemaalt.

Juba praegu on LNG Eestis mitmel pool kasutusel.

"Kasutatakse transpordis ehk on olemas raskeveokid, kus LNG lähebki veoki ballooni veeldatud kujul Teine variant on see, et tööstusettevõtted, tarbijad, kes ei ole täna gaasivõrguga ühendatud, nende juurde on ehitatud LNG mahutid. Kolmas viis on see, et ka täna me kasutame Eestis LNG-d sellisel moel, et me oleme seda ostnud Klaipedasse, Klaipedast läbi FSRU jõuab see läbi torustike Eestisse," lausus Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov.

Elanikkonna varustamiseks on aga vaja suuremaid plaane. Kõige kauem on LNG terminali rajamisega tegelenud Alexela, kes võttis selle ette juba 13 aastat tagasi.

"See on sellises seisus, et seal on valmis kogu bürokraatia. Ehk on tehtud Paldiski linna uus üldplaneering, õigemini selles osas muudetud Paldiski üldplaneeringut, on tehtud strateegiline keskkonnamõjude hindamine, on tehtud detailplaneering, on tehtud keskkonnamõjude hindamine, on tehtud ehitusprojekt ja saadud sellele ehitusluba. See, mis meil täna on, on täisvalmidus asuda homme ehitama," ütles Alexela suuromanik Heiti Hääl.

Paldiskist on kõige lihtsam luua ühendus kogu piirkonna gaasivõrguga. Alexela plaan ehitada maapealne terminal võtaks liialt kaua aega, mistõttu otsustatigi ujuvterminali kasuks, et sügisest voolaks juba LNG-st saadud gaas Eesti torudes.

Selleks vajab riik Alexela väljaehitatud taristut Paldiski sadamas. Ent seni on selleteemalised läbirääkimised läinud üle kivide ja kändude ning jõudsid sel nädalal suure plahvatusega tagasi sisuliselt algusesse.

"Poliitiliselt korrektne vastus on, et ma ei tea," vastas Hääl küsimusele, millal saaks terminali ehitamisega alustada.

Kui Paldiski plaan ei peaks realiseeruma, püüab riik teisiti hakkama saada. See on aga kindel, et kodudes inimesed gaasita ei jää, nagu ka ettevõtted, kelle toimimiseks on gaas hädavajalik.

"Meil on vaja üle elada järgmine talv võimalikus olukorras, kus gaasimolekule on veidi vähem sellest, mida me tavapäraselt oleme harjunud kasutama. Plaan on selles, et me moodustame riikliku gaasivaru umbes ühe teravatt-tunni ulatuses. See on umbes 20 protsenti Eesti aastasest gaasitarbimisest ja kuskil 30 protsenti Eesti talvisest gaasitarbimisest. Ja teine pool, millega me tegeleme, on see, et vaadata üle need kohad, kus on võimalik hõlpsasti gaasilt üle minna vedelkütuste tarbimisele," lausus majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

Tatar lisas, et lühiajaliselt on LNG hea variant, kuidas kiiresti Eestis Vene gaasist loobuda, pikaajaliselt aga peaksime mõtlema sellele, kuidas rohkem vajaminevat energiat kohapeal toota.

"Täna me oleme tegelikult ka olukorras, kus me peaksime vaatama, mis on alternatiivid, kuidas Euroopa sõltuvust maagaasist, veeldatud maagaasist vähendada. Me oleme nüüd aru saanud, et kui me tahame rohepööret läbi viia, maagaas on olnud üks selle rohepöörde oluline komponent, aga kui me oleme niivõrd suures sõltuvuses sellest, siis me peame vaatama ka teisi alternatiive," ütles Konist.

Siiski lähevad arvamused lahku, kas LNG-l on pikas perspektiivis Eestis tulevikku või mitte.

"Kaugemas tulevikus gaasi tarbimine Euroopas igal pool väheneb, kaasa arvatud Eestis. Eestis gaasitarbimine on juba väga märkimisväärselt vähenenud. Kui see veidi enam kui kümme aastat tagasi oli kaks korda suurem kui täna, siis see on selge märk sellest, et meie trend gaasitarbimise osas on jätkuvalt vähenemise suunas," lausus Tatar.

"Kindlasti me näeme, et maagaasil on Eestis tulevik olemas. Fossiilsetest kütustest on see kindlasti kõige puhtam. Aga sellel on hästi palju kasutuseks mugavaid ja olulisi põhjuseid. Kui me võtame enamuse Eesti tööstusettevõtteid, kes täna kasutavad maagaasi, siis neil maagaasi pealt üle minna mõnele teisele kütusele on hästi keeruline. Me ei kujuta ju näiteks ette, et Järvakandi klaasis hakkame kõikide klaasivannide põleteid ringi ehitama mõnele teisele kütusele. Seda ei saa panna hakkepuidu või turba peale," lausus Kotov.